• A
  • +
ISO/IEC 17025 ja ISO/IEC 17020

Euroopa Parlamendi õiguskomisjon tundis huvi, kuidas viib Eesti õigusloome digiajastuga vastavusse

PrintPDF Jaga

12.07. 2017. Kolmapäeval tutvustas justiitsminister Urmas Reinsalu Eesti eesistumise plaane Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile (JURI) ning vastas nende küsimustele. 

„Alustasin oma ettekannet mõttega, et selleks, et tehnoloogia teeniks inimest, mitte inimene tehnoloogiat, peame ka õigusloomes muudatusi tehes uue ajastuga arvestama,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Tänapäeval ei ole enam vahet, kas kaupa ostetakse kodu- või välisriigist, veebi kaudu või silmast silma, kas kaup on käega katsutav või digitaalne. Nende arengutega peab kaasas käima ka õigusloome, sest vaid nii saame inimeste ja ettevõtjate õigusi probleemide korral kaitsta. Selleks, ühe näitena, tahamegi eesistumise ajal kiiresti edasi liikuda kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamisega,“ lisas Reinsalu.

Kaupade veebi- ja muu kaugmüügi lepingute ühtlustamise direktiivi eesmärk on edendada piiriülest kaubandust. Kui üle Euroopa kehtiksid sarnased reeglid, vähendaks see ettevõtjate kulutusi liikmesriikide erinevate õigusnormide tundmaõppimisele ja rakendamisele ning ka tarbijate usaldus suureneks, kui tarbijaõigused oleksid üle Euroopa ühtsemad ja selgemad.  

Teise olulise teemana tõi Reinsalu Euroopa Parlamendi õiguskomisjonile välja autoriõiguse reformi. „Ka siin peame õigusloome digiajastuga vastavusse viima,“ ütles Reinsalu. Ettekandes puudutas ta ka maksejõuetuse direktiivi, mille eesmärk on võimalikult varases staadiumis maksejõuetust vältida, võimaldada võlgade ümberkujundust ja anda ausatele ettevõtjatele teine võimalus.

„Tänase kohtumise üllatuseks oli aga, et Euroopa Parlamendi JURI komitee esimees Pavel Svoboda rääkis reedel Tallinnas justiitsministritele tehtud ettekandest, mis puudutas e-õiguskeskkonna tulevikunägemust ja ta palus Eestil tulla seda inspireerivat ettekannet tegema ka komiteele. Tõsi, see, mida Riigi Infosüsteemide Keskuse esindaja näitas e-õiguskeskkonna tulevikunägemusena, on Eestis täna juba X-tee abil reaalsus,“ ütles Reinsalu. Ettekanne tehti 7. juulil Tallinnas toimunud mitteametlikul justiits- ja siseministrite kohtumisel, kus Eesti kui eesistuja palus liikmesriikidel arutleda selle üle, milline peaks olema e-õiguskeskkonna tulevik. Eesti kui eesistuja seisukoht oli, et võttes arvesse ELi tihedamat integratsiooni, ELi kodanike kasvavat liikuvust ning rände ja terrorismiga seotud probleeme, on tõhusad ja turvalised piiriülesed menetlused muutunud veelgi vajalikumad ja vajadus elektrooniliste lahenduste vastu kasvanud. 

Viimati uuendatud: 14.07.2017 - 01:50