Korruptsiooni ennetamisel tehti eelmisel aastal olulisi samme
Justiitsminister Urmas Reinsalu andis täna valitsusele ülevaate olulisematest korruptsiooni ennetamiseks algatatud ja ellu viidud tegevustest 2014. aastal.
Justiitsminister Reinsalu märkis, et avaliku sektori töötajate teadlikkuse tõstmiseks valmistas justiitsministeerium huvide konflikti ja uue korruptsioonivastase seaduse alase koolituse videoloengu veebiversiooni ning ajakohastas korruptsiooniveebis huvide konflikti käsiraamatut, lisades sinna muuhulgas näidisjuhtumid ning nende lahendused. Rahandusministeerium on viinud läbi eetikakoolitusi ning Tartu ülikooli eetikakeskus on välja töötanud väärtusmängu ja õpetajaraamatu.
Omavalitsuste finantstehingute ja töökorralduse läbipaistvuse suurendamiseks valmis justiitsministeeriumis infovoldik huvide konflikti vältimisest kohalikele omavalitsustele. Rahandusministeeriumi eestvedamisel valmis kohalike omavalitsuste finantsvahendite avalik analüüsikeskkond. Vastu võeti uus ehitusseadustik ning planeerimisseadus, millega sätestatakse ehituslubade elektrooniline väljastamine läbi ehitisregistri ning täpsustatakse menetlusprotsessi.
Korruptsioonivastase strateegia üheks eesmärgiks on erasektori korruptsiooni vähendamine, ettevõtjate teadlikkuse suurendamine ja nende tähelepanu suunamine korruptsiooni ennetamisega seotud teemadele.
„Selleks osales justiitsministeerium 2014. aastal teist aastat vastutustundliku ettevõtluse indeksi korruptsiooniteemaliste küsimuste hindamisel, millest selgus, et eelmisel aastal maandas oma ettevõttes korruptsioonist tulenevaid äririske 68% vastanutest ja juhised erinevate ebaausate kokkulepete ning huvide konflikti kohta olid olemas veidi üle pooltel ettevõtetest. Seega on tegemist valdkonnaga, kus on juba saavutatud häid tulemusi, kuid millega tuleb kindlasti tööd jätkata,“ rääkis justiitsminister Urmas Reinsalu.
Minister tõi välja selle, et veebilehele www.korruptsioon.ee on lisatud metoodikad ettevõtjatele, mis aitavad ettevõtetel korruptsiooniriske hinnata.
Reinsalu tutvustas ka teistes valkondades ellu viidud olulisemaid tegevusi. Elanikkonna teadlikkuse tõstmiseks toimusid venekeelse meedia esindajatele korruptsiooni teemat käsitlevad seminarid ning tõlgiti vene keelde ajakirjaniku huvide konflikti käsiraamat. Õigusloome ja poliitilise otsustusprotsesse läbipaistvuse suurendamiseks võttis riigikogu vanematekogu vastu riigikogu liikme hea tava ning analüüsiti riigikogu liikme töökoha piiranguid.
Riigihangete läbipaistvuse suurendamiseks on rahandusministeerium arendanud riigihangete registrit. Korruptsiooni ja mõjutamise vältimiseks õiguskaitseasutustes ja kohtutes täiendati kohtu juhtimise head tava seoses arenguvestlustega ning töötati välja kohtunikueetika koolituse standardmudel. Suurendati ka tervishoiu sektori läbipaistvust – viidi läbi saatekirjade analüüs ning valmis sai riigiportaali arendus, mis võimaldab ravikindlustatud isikul saada ülevaade kulutustest talle tehtud ravile.
Lahendamata küsimustena tõi minister välja lasteaiajärjekordade teema ning korruptsioonijuhtumeid menetlevate prokuröride arvu tõstmise vajaduse, et kiirendada juhtumite menetlemist ja tõhustada kriminaaltulu äravõtmist.
2013. aasta sügisel kiitis valitsus heaks uue korruptsioonivastase strateegia aastateks 2013-2020. Strateegia eesmärk on suurendada otsustusprotsesside läbipaistvust ja muuta inimeste teadlikkust korruptsioonist, et nad oskaksid korruptsiooni paremini ära tunda ja sellele reageerida. Korruptsioonivastast poliitikat juhib ja strateegia elluviimist koordineerib justiitsministeerium, strateegiat viivad ellu kõik ministeeriumid ja valitsusasutused. Korruptsioonivastane strateegia koos rakendusplaani ja täitmisaruandega on leitav korruptsiooniveebist.