Reinsalu: joobes juhtimise vähendamisel karistuse karmus rolli ei mängi
Justiitsministeeriumi analüüsist selgus, et senine karistuspraktika pole joobes juhtimise vähendamisel olnud piisavalt tulemuslik ja rohkem tuleks tähelepanu pöörata juhtide riskide hindamisele ning sellest lähtuvalt käitumise muutmisele suunatud karistusmeetmete arendamisele.
„Joobes juhtide arv on nii suur, et nende juhtumite menetlemine on politseile, prokuratuurile ja kohtule saanud liinitööks, kus oluline on menetluse kiirus ja standardlahendused. Analüüs näitab, et joobes juhid on oma riskidelt ja vajadustelt kirju seltskord, kelle seast tuleks tulevikus paremini üles leida kõige probleemsemad juhid ning kohandada ka karistussüsteem ümber nii, et korduvrikkumisi senisest paremini ennetada,“ üles justiitsminister Urmas Reinsalu.
Aastas tabatakse Eestis üle 6000 alkoholi või narkootikume tarvitanud sõidukijuhi, igapäevaselt jääb tabatud juhtide arv 10-30 piiresse.
Eelmisel aastal liikluses tabatud alkoholi- või narkootikume tarvitanud sõidukijuhtidest moodustasid kriminaalkorras karistatavas keskmises ja raskes alkoholijoobes juhid kokku 37% ning väärteokorras karistatavas kerges alkoholijoobes või alkoholi tarvitamise tunnustega juhid kokku 61%. Narkojoobes oli 2%.
Väärtegude puhul määratakse karistuseks peamiselt rahatrahv, kuritegude puhul vangistus. Joobes juhtidelt konfiskeeriti 2014. aastal 153 sõidukit.
„Käesolev analüüs näitab, et joobes juhtimise probleemi lahendamisel ning uute rikkumiste ärahoidmisel karistuste karmus rolli ei mängi. Suurem rahatrahv ega pikem karistusaeg pole kahjuks nende juhtide retsidiivsuse vähendamisel tulemuslik vahend,“ selgitas justiitsminister.
Analüüsist selgus, et joobes juhtimise kordumise risk on kõige suurem nendel isikutel, kes on tabatud tugevas alkoholijoobes ning keda on viimaste aastate jooksul selle eest juba korduvalt karistatud.
Justiitsministri sõnul peavad karistused olema proportsioonis teo raskusega ning olema eelkõige suunatud uute rikkumiste ennetamisele. „Kindlasti pole joobes juhtide puhul tegu olukorraga, kus üks lahendus sobib kõigile. Tulevikus peame võtma enam aega ja parema enam ressurssi suurema riskiga juhtide hindamisele, tõenduspõhiste programmide väljatöötamisele ja rakendamisele ning samuti alkoholismiravi karistussüsteemiga integreerimisele,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Justiitsministeeriumi analüüsi „Joobes sõidukijuhtimise analüüs: nähtuse ulatus, karistuspraktika ja retsidiivsus“ eesmärk oli hinnata joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel, samuti kirjeldada joobes sõidukijuhtimise ulatust ja süütegude korduvuse riski. Analüüsis hinnati 1. juulil 2009 jõustunud seadusemuudatuste mõju – nende muudatuste tulemusena lähtutakse sellest ajast joobes sõidukijuhtimise väärteona või kuriteona kvalifitseerimisel joobe raskusest ning mitte teo korduvusest.
Analüüs on kättesaadav kriminaalpoliitika portaalis: http://www.kriminaalpoliitika.ee/et/joobes-soidukijuhtimise-analuus-nahtuse-ulatus-karistuspraktika-ja-retsidiivsus.