Täna asutati Euroopa Prokuratuur
12.10.2017. Justiitsministrid võtsid täna, 12. oktoobril Luksemburgis toimuval justiits- ja siseküsimuste nõukogul vastu otsuse Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomise kohta. EPPO on üleeuroopaline prokuratuur, mille ülesandeks on ELi finantshuve kahjustavate kuritegude menetlemine ja süüdistuse esitamine.
„Euroopa Liidu rahasid puudutavad pettused ja väärkasutused on varastamine meie kõigi tagant. Euroopa Prokuratuur hakkab tegutsema Euroopa Liidu kui terviku ning iga Euroopa Liidu elaniku huvides,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.
EPPO ülesandeks on esialgu ELi eelarvet kahjustavate kuritegude menetlemine ning süüdistuse esitamine. Sellisteks kuritegudeks on näiteks ELi toetustega seotud pettused ja kelmused, korruptsioon, aga ka suured piiriülesed käibemaksupettused ehk karussellpettused, mille raames liigutavad kurjategijad raha erinevate liikmesriikide vahel eesmärgiga hoiduda kõrvale käibemaksu tasumisest.
EPPO on eraldiseisev asutus, mis uurib ELi eelarvepettusi liikmesriikide huvidest sõltumata, ta ei allu ühelegi riigile, vaid tegutseb ELi kui terviku huvides.
Euroopa Komisjoni poolt sügisel 2016 koostatud kulude-tulude analüüsist selgub, et täies mahus toimimisel tooks EPPO ELi eelarvesse tagasi mitu miljardit eurot. „Keeruliste ELi eelarvet kahjustavate finantskuritegude tõhusama menetluse abil aitab EPPO suunata raha tagasi ELi eelarvesse. See on raha, mida Liit saab kasutada elanike heaolu parandamiseks," ütles Reinsalu.
EPPO asutavad 20 liikmesriiki tõhustatud koostöö vormis.
"Hetkel ei olnud kõik liikmesriigid kahjuks valmis seda sammu astuma, aga ma usun, et lähiajal liituvad ka teised riigid, sest EPPO teenib kogu Euroopa Liidu huve," rõhutas Reinsalu. „Tõhustatud koostöö vormi on ennegi oluiste ja keeruliste projektide puhul kasutatud. Näiteks Schengeni ala loomises osales alguses ainult viis riiki, nüüdseks on sellest aga saanud Euroopa Liidu alustala ja me ei kujuta enam ettegi, et peaksime euroalas ringi liikudes piirikontrolli järjekordades seisma,“ lisas Reinsalu.
Eesti ja teiste liikmesriikide jaoks ei too EPPOga ühinemine kaasa muutusi olemasolevas kriminaalmenetluse süsteemis. Eesti jaoks tähendab EPPOga liitumine seda, et üks kogenud prokurör suundub täiskoormusega tööle EPPOsse ning kaks prokuröri asuvad Eestis töötama EPPO heaks delegeeritud prokuröridena, kes menetlevad nii EPPO pädevuses olevaid kriminaalasju, kui jäävad tegutsema ka riigisiseste prokuröridena. EPPO menetlused on aga selgelt eraldatud Eesti prokuratuuri pädevuses olevatest kriminaalasjadest ja EPPOs töötamise eest saab delegeeritud prokurör eraldi töötasu vastavalt oma koormusele.
Eestile kaasneb EPPOga liitumisel kulu suurusjärgus 50 000 eurot, mis kantakse ELi osamakse arvelt.