Vahistatute arv püsib samal tasemel

Justiitsministeeriumile koostatud analüüsist selgus, et vahistatute arvus ja vahistamiste kestuses ei ole viimastel aastatel olulisi muutusi toimunud.

Viimastel aastatel on vahistatute arv Eestis püsinud 700 ligidal, viimane suurem langus vahistatute arvus toimus 2013. aastal. Kõige enam isikuid viibib vahi all seoses narkokuritegude ja varavastaste kuritegudega.  

Keskmine vahistamise kestus 2015. aastal oli 184 päeva ehk kuus kuud. 2013. aastaga võrreldes on keskmine vahistamisaeg pikenenud 3 päeva võrra. Kohtueelses menetluses oli keskmine vahi all viibimise aeg 143 päeva ehk 4,7 kuud. Kohtumenetluses oli keskmiseks vahistamise kestuseks 60 päeva ehk 2 kuud.

Analüüsist selgub, et võrreldes 2014. aastaga vähenes 2015. aastal ligi poole võrra vahistamise asendamine elektroonilise järelevalvega. 2015. aastal kasutati vahistamise asemel elektroonilist valvet 14 isiku osas.

Kohtueelses menetluses esitas prokuratuur 2015. aastal 1056 vahistamistaotlust, nendest rahuldas maakohus 96% ning jättis rahuldamata 4%. Võrreldes vahistamistaotluste osakaalu kõikidest taotlustest registreeritud kuritegude jaotumisega piirkonniti, on osakaalud üldiselt madalamad või samad. Vaid Viru ringkonnaprokuratuuris on vahistamistaotluste osakaal suurem samal perioodil piirkonnas registreeritud kuritegude osakaalust

Üle kahe aasta viibis vahi all 14 isikut, kõige pikem vahistamine kestis 3,2 aastat.

Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida kahtlustavat vahi all teise astme kuritegudes senise kuue kuu asemel kuni neli kuud. Üle 4 kuu viibis teise astme kuritegudes 2015. aastal vahi all 202 kahtlustatavat.

Alaealised viibisid vahi all keskmiselt 123 päeva ehk neli kuud. Alates 01.09.2016 võib kohtueelses menetluses hoida alaealist kahtlustatavat vahi all senise kuue kuu asemel kaks kuud. Üle kahe kuu viibis kohtueelses menetluses vahi all 29 alaealist.

Analüüsiga on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika kodulehel.