• A
  • +

Projektid

PrintPDF Jaga

Alkoholist põhjustatud tervisehäirete ja käitumisriskide vähendamine: alkoholi ja alkoholi surrogaatide tarvitamise tagajärjel tekkivate ainevahetusproduktide (metaboliitide) uuring

Uuring seondub Sotsiaalministeeriumi Rahvastiku tervise arengukavas 2009–2020 märgitud „Alkoholi liigtarvitamise ennetamise valdkonna tegevuste ja eesmärkidega“, mis on kokku lepitud Rahvastiku Tervise Arengukava 2009–2020 valdkonna „Tervislik eluviis" all ja Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga 2015–2019 Alkoholi- ja tubakakahjude vähendamine

Alkoholi tarbimise ajahetke täpsema hindamise ja alkoholi tarbimise diagnoosimise kvaliteedi parandamise vajadus tuleneb alkoholijoobes juhtide suurest arvust ja alkoholi tarbimisega seotud tervisehäirete rohkusest. Alkoholi metaboliitide etüülglükuroniidi (Etg), etüülsulfaadi (Ets) ja alkoholi kontsentratsioonide omavaheline suhe võimaldab kindlaks teha alkoholi tarbimise aega. Uuringu tulemusena paraneb mootorsõidukijuhtide alkoholijoobe diagnoosimise kvaliteet. Selleks töötakse välja Etg ja Ets määramise metoodika, mida saab kasutada alkoholijoobes autojuhtidel alkoholi tarbimise algusaja kalkulatsiooniks Etg ja Ets ning etanooli suhtest lähtuvalt.

Projekti teiseks eesmärgiks on β-hüdroksübutüraadi määramise metoodika väljatöötamine ja seejärel kasutamine alkoholi ägeda ja kroonilise tarbimise ning diabeediga patsientidel, ning surnutel βHB kontsentratsiooni seose leidmine diabeedi või alkoholi mürgistusega. Eristamaks tervisehäire põhjust: haigust (diabeet), alkoholi surrogaatide mürgistust või alkoholi kroonilist tarvitamist, kasutatakse ühe ainevahetuseproduktina β-hüdroksübutüraati ehk βHB. Ketoatsidoosi näitajaks on βHB, mis tekib vabadest rasvhapetest ketoatsidoosi korral ja abistab eristamist, kas organismis olev β-hüdroksübutüraat on eksogeene (alkoholist) või on see tekkinud endogeenselt, nt diabeedist. βHB määramine võimaldab määrata kvaliteetsemalt surma põhjust ja aidata seeläbi kaasa õiguslike probleemide lahendamisele.

Projekti kogumaksumus on 150 000 eurot, millest 75 000 moodustab omafinantseering. Projekt viiakse ellu 30.01.2017 – 29.07.2018.

 

Lõppenud projektid:    

Põhjamaade Ministrite Nõukogu hallatava Põhja-Balti avaliku halduse mobiilsusprogrammi raames toetati Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi projekti Rootsi ja Norra kohtuekspertiisi instituutide külastamine töötajate teadmiste tõstmiseks“ (Learning from best practices and raising knowledge of personnel by study visits to forensic institutions in Sweden and Norway) 5545 euroga (projekti kogumaht on ligikaudu 9200 eurot). Projekti eesmärk oli külastada erinevaid ekspertiisiasutusi ning luua kontakte nende tugiteenuste ja keemiaosakondadega. Visiitide käigus saadi ülevaadet nende töökorraldusest, juhtimissüsteemist kasutatavatest metoodikatest, seadmetest, ekspertide koolitusest jm. Vahetati kogemusi ning uuriti võimalusi ühisteks projektideks. Projekti elluviimise aeg 2017 IV kvartal – 2018 I kvartal.

                                                                                                                             

 

 

 

Eesti-Šveitsi koostööprogrammi raamkokkuleppe kohaselt saab Eesti Kohtuekspertiisi Instituut toetust 3 500 000 Šveitsi franki (ligikaudu 35 miljonit Eesti krooni) kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse valdkonnas.

Projekt „Meetmed piiride kindlustamiseks – kohtuekspertiisi ja kohtueelse menetluse suutlikkuse tõstmine ennetamaks kuritegevust ja tõstmaks hädaolukordadele reageerimise suutlikkust“ (Measures for securing borders - Capacity enhancement in various areas of forensic science and pre-trial procedures to prevent crimes and the capacity of emergency response) viiakse ellu 5 aasta jooksul.  Projekti raames plaanitakse Eesti Kohtuekspertiisi Instituudile hankida kompuutertomograaf, magnetresonantskujutise aparaat, elektronmikroskoop koos röntgenanalüsaatoriga ja kohtuekspertiisi infosüsteem ning sündmuskoha portatiivsed ekspertiisiseadmed.

Kompuutertomograafi ja magnetresonantskujutise aparaadi abil on võimalik saada objektiivset infot, säilitada seda ja vajaduse korral konsulteerida teiste ekspertide ning spetsialistidega; saada isiku tuvastamiseks vajalikku teavet; paremini dokumenteerida patoloogilisi leide, efektiivsemalt kasutada neid surma põhjuse määramisel ja traumamehhanismi tuvastamisel. Elektronmikroskoobi abil saab uurida juhtumeid, mis on enamasti seotud tulekahjude ja lõhkeainetega. Kohtuekspertiisi infosüsteem täiustab töökorraldust, muutes instituudisisesed protsessid süstemaatilisemaks ja läbipaistvamaks ning aitab kaasa infovahetuse kiiremaks muutmisele teiste Schengeni ja PRÜM riikidega. Sündmuskoha portatiivsed ekspertiisiseadmed võimaldavad sündmuskohtadelt koguda parema kvaliteediga asitõendeid.

 

Euroopa Komisjoni poolt loodud kuritegude ennetamise ja vastu võitlemise programmi (ISEC) raames rahastatakse projekti „Olemasoleva Eesti AFIS funktsionaalsuse tõstmine automatiseeritud andmevahetuse loomiseks vastavalt Euroopa Nõukogu otsusele 2008/615/JSK“ (Establishing the international online functionality of the existing Estonian AFIS according to Council Decision 2008/615/JHA). Projekti kogumaht on ligi 10 miljonit krooni, millest 7 miljonit moodustab toetus ning 3 miljonit EKEI omafinantseering. Projekti tulemusena arendatakse olemasolev AFIS tagamaks EN otsuse 2008/615/JSK nõuetele vastav automatiseeritud andmevahetus. Otsuse rakendamiseks tuleb tagada, et kuritegude ennetamiseks ja uurimiseks loodud sõrmejälgede automatiseeritud süsteemis on saadaval viiteandmed. Viiteandmed ei tohi sisaldada andmeid, mille abil saab otseselt kindlaks teha andmesubjekti. Viiteandmed, mille puhul ei ole võimalik tuvastada seost ühegi üksikisikuga (identifitseerimatud), peavad olema selliselt tähistatud.Projekti elluviimise aeg: oktoober 2009 – veebruar 2012.

 

Viimati uuendatud: 31.05.2018 - 09:00