2022. aastal registreeriti Eestis 3443 alaealiste toime pandud väärtegu ja 734 kuritegu. Kui alaealiste väärtegude arv suurenes aastaga 1%, siis kuritegude arv vähenes 4%, selgus justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest.
Alaealiste õigusrikkumiste vähenemist on viimasel kolmel aastal tõenäoliselt mõjutanud muu hulgas koroonakriisi leviku tõkestamise meetmed. „Noorte õigusrikkumiste vähenemist võisid kolme aasta jooksul mõjutada näiteks liikumispiirangud, distantsõpe ja noorte vähenenud läbikäimine eakaaslastega. Ühelt poolt vähendasid need õigusrikkumiste toime panemise võimalusi. Ühtlasi tegid noorte vanemad sel perioodil senisest enam kaugtööd, mille tõttu oli neil võsukeste üle mõnevõrra suurem järelevalve kui varem,“ kommenteeris justiitsministeeriumi nõunik Anna-Liisa Uisk.
Justiitsministeeriumi esindaja sõnul võib alaealiste väärtegude registreerimise langust osaliselt selgitada ka politsei praktika, kus noorte rikkumistele reageeriti senisest sagedamini mittekaristuslike sekkumistega. Seda suunda on mõjutanud 2018. aastal tehtud alaealiste õigusrikkujate reform.
Noore õigusrikkuja õigele teele suunamisel on oluline tähelepanu pöörata teole järgneva tagajärje või karistuse sisule. „Noore positiivsele arengule, taastavale õigusele ja karistusvälistele sekkumistele pühendumine suurendab tõenäosust, et noorest õigusrikkujast sirgub õiguskuulekas täiskasvanu. Näiteks keerulise taustaga noorte puhul oleme näinud, et vilja kannab nende noortega põhjalik tegelemine. Noori õigusrikkujaid suunatakse Eestis üha enam programmidesse, kus fookus on käitumise põhjustel ja probleemide lahendamisse kaasatakse ka noorte vanemad,“ selgitas Anna-Liisa Uisk justiitsministeeriumist.
Tutvu 2022. aasta alaealiste õigusrikkumiste ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.