• A
  • +

Süsteemne lähenemine vaenukuritegudele aitab neid kuritegusid ennetada ja paremini tuvastada

PrintPDF Jaga

8.12.2017 Justiitsministeeriumi ning OSCE demokraatlike institutsioonide ja inimõiguste büroo eestvedamisel toimunud seminaril arutasid õigusvaldkonna eksperdid vaenusüütegude tuvastamise, registreerimise ja andmete kogumise teemal.

„Vaenukuriteod võivad olla küll harva esinevad, aga neil on suur mõju. Oleme küll juba tänaseks palju teinud, et vaenukuritegusid ennetada ja neid tõhusamalt tuvastada, näiteks oleme arendanud IT-süsteeme vaenujuhtumite paremaks registreerimiseks ning koolitanud politseinike koolitajaid, ent pikk tee on veel minna, sest tegemist on kahjuks alaraporteeritud kuritegevuse liigiga,“ sõnas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Brit Tammiste.
Et mõista vaenukuritegude ulatust ja olemust ning parandada ohvritele pakutavaid teenuseid, on vaja vaenukuritegude kohta koguda statistikat. Vajalike süsteemide loomine aitab selliseid kuritegusid ka ennetada, mõõta erinevate vaenukuritegudega seotud poliitikate mõjusust ning anda avalikkusele infot selle kohta, kuidas reageerivad neil juhtudel õiguskaitseasutused.

Tammiste rõhutab vajadust märgata enam ka ohvrite vajadusi. „Vaenukuritegude ohvrid on äärmiselt haavatav sihtrühm, sest vaenukuritegude tagajärjed mõjutavad pikaaegselt nende elu. Need kuriteod on paraku alaraporteeritud, sest inimesed kardavad taasohvristumist ja kurjategija kättemaksu, lisaks kaasneb alanduse- ja häbitunne ning puudub piisav teadlikkus, kellele kuriteost teada anda, et päriselt abi saada,“ nentis Brit Tammiste. „Samuti võib vaenukuritegudest teada andmist mõjutada keelebarjäär või muud tegurid.“

Eksperdid nentisid, et kahjuks ei pea osa menetlejatest ning ka ohvritest intsidenti vaenukuriteoks, sest puudub selge arusaam, mida vaenukuriteona käsitleda. Brit Tammiste sõnul mängib rolli ebapiisav praktika vaenukuritegude menetlemisel ning seejuures eelarvamusmotiivide märkamisel. „Vaja on inimesi koolitada, et osataks eristada vaenukuritegusid ning osataks ohvritega vestelda. Kindlasti on vaja juhiseid, kuidas ja kuhu vaenukuritegudest teatada ning senisest enam tuleb tegeleda teavitustööga, et kummutada nii avalikkuse kui õiguskaitseasutustes endis tekkinud eelarvamusi,“ rõhutas Tammiste.

Seminaril osalesid õiguskaitsevaldkonna eksperdid, kes võimalike vaenusüütegude menetlemisega vahetult kokku puutuvad, strateegilise planeerimisega ja andmete kogumise ning töötlemisega seotud spetsialistid ning vaenukuriteo ohvritega kokku puutuvad ja valdkonnaga tegelevad inimesed.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50