• A
  • +

Uuring: ühingute piiriülene liikumine peab olema lihtsam

PrintPDF Jaga

31.03.2017. Justiitsministeeriumi ning riigikantselei tellitud uuringust selgus, et nii võlausaldajate kui ka osanike-aktsionäride huvide paremaks kaitsmiseks peaks ühingute piiriülene liikumine olema senisest lihtsam ja täpsemalt reguleeritud.

„Ühingute lihtsam piiriülene liikumine aitab kaasa paremale ettevõtluskeskkonnale. Kuigi EL tasemel puudub regulatsioon ühingute registreeritud asukoha piiriüleseks muutmiseks ja piiriüleseks jagunemiseks, on sellised toimingud osaliselt võimalikud mitmetes EL-i riikides nagu näiteks Soomes, Taanis, Portugalis, Itaalias ja Saksamaal. Samas näiteks Eestis ja ka paljudes muudes riikides on ühingute piiriülese liikumise võimalused napid,“ ütles justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Külliki Feldman. Euroopa Komisjon märkis 2016. aastal Euroopa poolaasta programmi raames Eesti ja mitme teise riigi kohta, et ühingute asukoha muutmise reeglite puudumine nõrgendab nende riikide majanduskeskkonda. 

Uuringu eesmärk oli tuvastada põhjused, miks ettevõtjad soovivad asukohariiki vahetada, ja õiguslikud probleemid, mis tulevad ühingute piiriülese liikumise regulatsiooni puudulikkusest.

Uuringu käigus tuvastati kaheksa juhtumit, kus ühingud kas soovisid varasemalt oma registreeritud asukoha Eestisse või siit välja viia või sooviksid lähitulevikus seda teha. Uuringus käsitletud juhtumite korral kasutati või kaaluti reeglina õiguslikke kõrvalteid nagu näiteks piiriülene ühinemine, et saaks välismaal tegevust alustada või Eestisse liikuda. Sellega võivad aga kaasneda täiendavad kulutused või ka toimingud, mistõttu osa ühingutest loobus teises liikmesriigis tegevuse alustamise plaanist.

„Seda ei oleks vaja, kui registreeritud asukoha piiriülene muutmine oleks võimalik. Teatud juhtudel võimaldaks see lihtsamalt ja kiiremalt majandustegevuse alustamist või jätkamist teises liikmesriigis, kui see praegu on võimalik,“ selgitas Külliki Feldman.

Võimalike juhtumite välja selgitamiseks küsitleti lisaks Eestile kaheksa EL-i liikmesriigi ettevõtjate liite, saatkondi, kaubandus-tööstuskodasid ning ühinemiste ja ülevõtmistega tegelevaid suuremaid advokaadibüroosid.

Uuringu viisid justiitsministeeriumi ja riigikantselei tellimusel läbi Eesti rakendusuuringute keskus CENTAR ja advokaadibüroo Nove. Uuringu läbiviimist rahastati Euroopa Sotsiaalfondist.

Uuringuga on võimalik tutvuda justiitsministeeriumi kodulehel

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50