Kohtuekspertiisipäev
Eesti Kohtuekspertiisi Instituut tähistab iga aasta 6. aprillil enda moodustamise aastapäeva. Alates 2011. aastast nimetatakse seda päeva Kohtuekspertiisi päevaks.
Kohtuekspertiisi ajalugu maailmas
Kohtuekspertiisi kui teadusharu nimetus ingl k Forensic Science tuleneb ladina keelsest terminist forensis ehk tegevusest, kus rahva silme ehk foorumi ees tuli esitada, toona küll veel mitte teaduslikul teel tõendatud, oma õiguslik versioon selgituse all olevast tegevusest või inimesest või tema motiivist tehtud teole.
1247. aastal avaldati Hiinas kohtumeditsiini esimene käsiraamat. Raamat kirjeldas töökorraldust ja uurimist ebaloomuliku surma korral. Eesti keeles ilmus samalaadne teos esmakordselt 1936. aastal. EKEI poolt kirjastati uuendatud versioon 2006. aastal.
1609. aastal leiutati esimene kahe läätsega valgusmikroskoop. See oli kohtuekspertide uuringutes alguspunktiks palja silmaga nähtamatute asitõendite uurimisel.
1889. aastal hakati kasutama fotofilmi ning kohtufotograafia. Seda hetke võib nimetada ka kujutiste ekspertiisi ning arhiveerimise algushetkeks.
1892. aastal avaldati esimene sõrmejälgi iseloomustav käsiraamat. Sõrmejälje kujutis, kui kohtus kõlbulik tõend sidus esimese biomeetrilise ja isikupärase tunnusena kahtlusaluse konkreetse sündmuskohaga. See uurimisala on kasutusel tänaseni.
1974 – 1978. aastatel võeti kasutusele lasujäägi uurimiseks skaneeriv elektronmikroskoop, juurutati FTIR (Fourier´ teisendusega infrapunaspektromeeter) ning võeti kasutusele massi-detektoriga gaaskromatograaf. Samasse ajajärku jääb ka trükimasinate lõpp ja arvutite ehk „küberajastu“ algus. Seda ajajärku võib nimetada jõudmiseks element- ja mikroosakese tasemel uuringuteni ning elektroonika abil uute avastuste tekkimiseni.
1984. aastal alustati uuringuid DNA valdkonnas. Esimene kohtuekspertiisis kasutatav andmekogu moodustati FBI-s 1998. aastal, Eesti sai sama tehnoloogia enda kasutusse 2000. aastal. Tänaseks avastatakse üle poole kuritegudest DNA kui ainuisikupärase bioloogilise materjali abil ning tõendatakse pärinevust ühest või teisest vanemast.
Oma päev ja traditsioon
2011. aastal toimus asutuse 73. aastapäeva tähistamiseks instituudis rahvusvaheline teaduskonverents, mis kajastas erinevate kohtuekspertiisi liikide erialaseid tehnoloogilisi saavutusi ning asutuse tulevikuvisiooni. Instituudi aastapäeva raames korraldatava teaduskonverentsi eesmärk on tutvustada osalejatele ekspertiisivaldkonna eriliike ning süvendada asutuste vahelist siseriiklikku ja rahvusvahelist koostööd. Ürituse kestma jäämine ja traditsiooniks muutumine on korraldajate kindel lisaeesmärk.
Esmakordselt korraldatud Kohtuekspertiisipäeval tutvustasid EKEI eksperdid oma erialast tööd: kiuekspertiisi ning virtuaallahangute kaasaegseid uurimisvaldkondi ning DNA- ja IT-ekspertiiside laialdasi võimalusi. Lisaks tutvustati kuulajaskonnale uudseid võimalusi sõrmejälgede ja biokeemiliste ning toksikoloogiliste uuringute valdkonnas. Külalisesineja Didier Meuwly (Netherland Forensic Science Institute) andis ülevaate ekspertiiside võimalikkusest ja vajalikkusest tänapäeva modernses ühiskonnas.
2012. aasta konverentsil "Jäljed 2020" vaadati tulevikku ning kuulati ettekandeid: "Invisible Cybercrime Information 2020" Hillar Aarelaid (The Computer Emergency Respone Team of Estonia), "3D Techniques on Future Crime Scene – Crime Scene Registration, Documentation and Forensic Visualization" Jurrien Bijhold (Netherlands Forensic Science Institute), "Voice as strong biometric tool" Paul Foulkes (The University of York), "Electronic Device Forensics – mobile phones, tablets computers and GPS units" Dan Jackson (FBI), "Overview of Forensic Odontology in Latvia" Marina Vabele-Antokola (State Forensic Medicine Centre of Latvia), "Tulekahju järgselt põlevvedelike jälgede tuvastamine" Vardo Saarik (EKEI).
2013. aasta juubelikonverents "Kaasaegne kohtuekspertiis teaduse ja arengu tõusuteel" toimus 5. aprillil 2013. Kuulati ettekandeid: "Bio-Medicolegal Science in the Post-Genomic Era" Santo Davide Ferrara (IALM president), "Standardisation in Forensic Science - European Approach" Pawel Rybicki (endine ENFSI juhatuse esimees), "Simsalapim - Finnish National Shoeprint Database System" Sirkka Mikkonen (National Bureau of Investigation, Finland), "Ekspert – õigusemõistmise väärt abimees" Jüri Ilvest (Riigikohus), "DNA helbed" Gunnar Tasa (EKEI), "Elektrooniliste tõendite vastuvõetavus ja hindamine kohtus" Pavel Laptev (EKEI), "Latentsete sõrmejälgede ja DNA esiletoomine/kindlakstegemine surnukeha naha pinnalt" Gea Ling (PPA Põhja prefektuur), "Uued narkootilised ained" Peep Rausberg (EKEI), "Uued narkootilised ained toksikoloogia vaatevinklist" Aime Riikoja (EKEI), "Elektronmikroskoopia uuringu kasutamine printeri ja kirjutusvahendi järjekorra määramisel" Meelis Toomet (EKEI).
2014. aasta konverents "Laps-vägivalla ohver" toimus 4. aprillil 2014. Kuulati ettekandeid: "Laste väärkohtlemise kogemused ja kordusrisk" Lemme Haldre (Tartu Laste Tugikeskus), "Seksuaalkurjategijate ravi. Ravikorraldus, medikamentoossed ja psühhoterapeutilised sekkumised" Imre Rammul (Arstlik Perenõuandla OÜ), "Lastevastane vägivald lastepsühhiaatrias: arstina, eksperdina, lapsevanemana" Madis Parksepp (TÜK), "Lapse elu pärast peatraumat: kas kõik probleemid on põhjuslikult seotud traumaga?" Tiina Kompus, "Laps ja kriminaalmenetlus" Raul Heido (Lõuna Ringkonnaprokuratuur), "Laste füüsiline ja seksuaalne vägivald kohtuarsti pilgu läbi" Jana Tuusov (EKEI), "Laste seksuaalse väärkohtlemise uurimine politseis" Pille Alaver, (Põhja prefektuuri kriminaalbüroo), "Mõningad menetluslikud probleemid ja väljakutsed seoses internetis laste seksuaalset väärkohtlemist kujutavate failidega" Eneli Laurits (Põhja ringkonnaprokuratuur).
2015. aasta konverents „Biomeetria isiku tuvastamise eesmärgil“ toimus 10. aprillil 2015. Kuulati ettekandeid: „Development of Computer – Assisted Methods for Forensic Evaluation of Biometric Traces“ prof Didier Meuwly (Netherlands Forensic Institute; University of Twente), „Transforming Forensic DNA Analysis with Next Generation Sequencing: Current and Future Perspectives“ Nicola Oldroyd (Illumina EMEA), „Näo tuvastamine“ Gunnar Tasa (EKEI), „Üks tõde või mitu? Holistiline lähenemine ja numbriline standard sõrmejäljeekspertiisis“ Erik Mei (EKEI), „Hääleekspertiis isiku tuvastamise võimalusena“ Galina Rosin (EKEI), „Käekiri kui isiku tuvastamise võimalus“ Eve Kristjankroon (EKEI), „Biomeetria hõive migratsiooni menetlustes täna ja homme“ Helar Laasik (PPA arendusosakonna identiteedi ja staatuse büroo) ja Deivis Treier (Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus).
2016. aasta konverents „Kohtuekspert – kas lihtsalt amet või mitmekülgne professionaal?“ toimus 8. aprillil 2016. Kuulati ettekandeid: „Forensic Scientist/Kohtuekspert“ Üllar Lanno (EKEI), „Process and organization of forensic investigations in the Netherlands“ Wim Heijnen (Netherlands Forensic Institute), „Forensic advisor along with judges and investigator: a real added value“ Karolien Van Dijck (National Institute of Criminalistics and Criminology, Belgium), „Kohtueksperdi roll tõendite ja teabe kogumisel kui kvaliteetse eksperthinnangu ja –arvamuse eeldus“ Ave Eisel (PPA Põhja prefektuuri teabebüroo), „Kohtueksperdi professionaalsuse mõõde süüdistaja aspektist“ Steven-Hristo Evestus (Riigiprokuratuur), „Eksperdiarvamus kui ülimuslik tõend?“ Küllike Namm (Advokaadibüroo Küllike Namm), „Ekspertiisiakt – tõend kohtu lõppastmes“ Saale Laos (Riigikohus), „Basic general forensic knowledge examination/ENFSI üleeuroopaline kohtueksperdi eksam“ Andra Sirgmets (EKEI), „Regulatsioon seaduses – professionaalsuse tagatis?“ Anne Kruusement (Justiitsministeerium).
2017. aasta konverents „Juhtumid elust enesest“ toimus 6. aprillil 2017 ning kuulati ettekandeid: „Esimestena sündmuskohal, Eha tänava plekkämber“ Madis Aun (Päästeameti demineerimiskeskus), „Töö sündmuskohal, asitõendite kogumine ja ekspertiiside määramine“ Veiko Germann (Kaitsepolitseiamet), „Plahvatuse tagajärjel saadud vigastused“ Tanel Vaas (EKEI), „DNA-ekspertiis“ Marina Peetsalu (EKEI), „Lõhkeaine ekspertiis“ Kristo Taul (EKEI), „Jäljeekspertiis ja uuringud“ Margo Ritari (EKEI), „Lõhkeseadeldise ja plahvatuse ekspertiis“ Allan Juhe (EKEI), „Süüdistuskokkuvõte“ Margus Gross (Viru ringkonnaprokuratuur), „Kokkuvõte kohtulahendist“ Saale Laos (Riigikohus), „Liiklusõnnetuse juhtum – tehniline ja juriidiline külg. Inseneri seisukoht“ Urmas Lõiv (EKEI), „Riigikohtuniku seisukoht ja diskussioon“ Saale Laos (Riigikohus).
2018. aasta juubelikonverents „80 aastat tõe ja õiguse jälgedel“ toimus 5. aprillil 2018 ning kuulati ettekandeid: „Kohtuekspertiisi algusaastad Eesti Wabariigis“ Kaja Rodi (EKEI), „Kohtuekspertiis uurija pilgu läbi Nõukogude Eestis ja enne ekspertiisiasutuste reformi“ Priit Männik (Sisekaitseakadeemia), „Kohtuekspertiisi reform Eesti Vabariigis“ Martin Hirvoja (Advokaadibüroo Magnusson), „Inimlik mõõde kriminalistikaekspertiisis“ Erik Mei (EKEI), „Jäljed inimese mõtetes, kehas ja tegudes“ Marika Väli (EKEI), „Tahked, vedelad ja gaasilised ained tõe väljaselgitamisel“ Aime Riikoja (EKEI), „Transformation in Forensic Science: New Ways of Doing Business“ Alistair Ross (Austraalia Riiklik Ekspertiisiasutus), „Forensic Science into the Future – the Challenges and Opportunities“ Niamh Nic Daeid (Dundee Ülikool).
2019. aasta konverents "Kohtueksperdi roll liiklusõnnetuste süüteomenetluses" toimus 4. aprillil 2019 ning kuulati ettekandeid: "Liiklusekspertiisidega seotud juriidilised küsimused" Urmas Lõiv (EKEI), "Liiklusõnnetusel saadud tervisekahjustused" Heldi Kase (EKEI), "Sõidukite ekspertiisid" Ahto Edovald (EKEI), "Liiklusõnnetuste 3D modelleerimine" Lembit Teesalu (EKEI), "Autode elektroonilised ärandamisseadmed" Aivo Vispert (EKEI), "Vanade liikumislubade uurimine ekspertiisipraktikas" Kaja Rodi (EKEI), "Liiklusmeditsiin: kas vigastused on seotud liiklusõnnetustega?" Marika Väli (EKEI).
2021. aasta konverents „Mõnusad ained“ toimus 6. aprillil 2021 virtuaalselt ning kuulati ettekandeid: „Sissejuhatus teemasse: Eestis levivad ained“ Aime Riikoja (EKEI), „Kanep“ Peep Rausberg (EKEI), „Ühe taime mitu nägu“ Margo Kivila (PPA Põhja prefektuur), „Kanepi kliinilised sümptomid" Mailis Tõnisson (EKEI), „Kanep, kannabinoidide ja reguleerimine: kellele, miks ja kuidas“ Mart Kalvet (MTÜ Lunest), „Ained ja arenevad ajud“ Liina Haring (SA Tartu Ülikooli Kliinikum, Psühhiaatriakliinik), „Kanepi tarvitamise tagajärjed psühhiaatri pilgu läbi“ Ants Kask (SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla), „Kanepi tarvitamine Eestis ja abivõimalused“ Aljona Kurbatova (Tervise Arengu Insituut).
Aastapäeva konverents on suunatud eelkõige instituudi ekspertiisialastele koostööpartneritele ja menetlejatele, jagamaks informatsiooni erialaste valdkondade vahel ning suurendamaks menetlejate teadlikkust spetsiifilistest ekspertiisi liikidest ja uuringu võimalustest.