• A
  • +

2013. aastal tehti enim jälitustoiminguid narkokuritegude avastamiseks

PrintPDF Jaga

Möödunud aastal moodustasid kohtute ja prokuratuuri poolt väljastatud jälituslubadest suurima osa ehk nelikümmend protsenti narkokuritegude avastamisega seotud kriminaalasjade jälitusload.

Justiitsminister Hanno Pevkuri sõnul kasutati jälitustoiminguid pisut rohkem kui 1% registreeritud kuritegude avastamiseks. "Täpsemalt öeldes alustati 2013. aastal 414 uut jälitustoimikut. Narkokuritegude avastamiseks antud jälituslubade suurim osakaal on kindlasti ka põhjendatud, kuna oma olemuselt on narkokuriteod organiseeritud ja kõrge konspireerituse tasemega kuriteoliik. Lisaks näitas kuriteostatistika eelmisel aastal registreeritud narkokuritegude 18% tõusu,“ selgitas Pevkur.

Justiitsminister tuletas meelde, et 2013. aasta 1. jaanuaril jõustusid kriminaalmenetluse seadustikus jälitustegevuse regulatsiooni puudutavad muudatused, millega täpsustati jälitustoimingu tegemise aluseid ja loodi kataloog jälitustoiminguid võimaldavate kuriteokoosseisude kohta. Täpsustuse eesmärk oli tagada, et jälitustegevust kasutatakse vaid raskemate ja keerukamate kuritegude puhul. Samuti täpsustati isikute ringi, kelle suhtes võib teha jälitustoiminguid, suurendati kohtulikku kontrolli jälitustegevuse ja selle teavitamata jätmise üle ning jälitustegevuse regulatsioonist jäeti välja kõneeristused ja omanikupäringud, mis kuuluvad edaspidi menetlustoimingute hulka.

"Samas näen vajadust jälitustoimingute regulatsioone veelgi isikute põhiõiguste paremaks tagamiseks täpsustada. Minu hinnangul oleks loogiline, et jälitustoimingu lubasid annaks reeglina välja üks asutus, milleks on kohus. Loodan, et riigikogu saab veel enne jaanipäeva vastavaid ettepanekuid ka arutada," täpsustas Pevkur. 

Ka Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimees Peep Aru nõustus, et vaid kohtu loal jälitustoimingu lubade väljaandmine suurendaks inimeste põhiõiguste kaitset. „See muudaks jälituslubade regulatsiooni selgemaks ja ühtlustaks lubade väljaandmise praktikat. Samuti olen rahul, et justiitsministeeriumi loodav jälituslubade register on valmimas – see annab tulevikus oluliselt parema ja detailsema ülevaate läbiviidud jälitustoimingutest,“ ütles Peep Aru.

Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus 2013. aastal 2828 jälitusluba, 2012. aastal oli see arv 2516. Lisaks narkokuritegudele väljastati jälituslubasid peamiselt varavastaste (25%), isikuvastaste (9%) ja ametialaste (8%) kuritegude avastamiseks. Muude kuriteoliikidega kriminaalasju oli kokku 18%.

Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vanglad.

 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50