• A
  • +

2016. aasta kriminaalstatistika põhjal on üldine kuritegevus ja tapmiste arv vähenenud

PrintPDF Jaga

24.01.2017 Registreeritud kuritegevuse statistika järgi oli eelmisel aastal vägivaldsete surmade arv taasiseseisvusaja kõige madalamal tasemel, ka varavastaste ja alaealiste kuritegude arv on vähenenud. Vägivallakuriteod ja joobes juhtimine on endiselt probleemiks.

Justiitsminister Urmas Reinsalu sõnul üldine kuritegevus kahaneb ja kriminaalpoliitika peab muutuma täpsemalt sihitumaks retsidiivse kuritegevuse ja kõrgohtlike kuritegude suunal. „Kriminaalpoliitika üheks oluliseks eesmärgiks peab lähemas tulevikus olema raske korduvkuritegevuse vähendamine ja riigi tugevam kehtestamine paadunud õigusrikkujate suhtes nii, et ausad inimesed võiksid end tunda turvaliselt ning ühiskonnale ohtlikud kurjategijad peavad kartma,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

Reinsalu sõnul on alaealiste kuritegevus langenud peaaegu 1000 juhtumi piirimaile. Suur osa alaealiste kuritegudest on eakaaslaste vahelistest konfliktidest välja kasvanud vägivallateod ja kas poodidest või isiklike asjade vargused. Uute rikkumiste ärahoidmiseks on kavas luua alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise süsteem, mis reageeriks alaealise riskidele ja vajadustele. „Kõige viimane koht alaealise karistamiseks on vangla. Teadusuuringud näitavad, et alaealiste õigusrikkujate riskikäitumise põhjused on sageli ealised ja seotud noore arenguprotsessidega. Suur osa alaealiste õigusrikkumistest on juhuslikku laadi ja tihti impulsiivsed teod, mis pandi toime sõprade mõjul või koos nendega. Siiski on meil sadu lapsi, kelle rikkumised on tõsisemad ja suure kahjuga: tervisekahjuga ründed, röövimine ja narkokuriteod. Nende noortega tuleb ka sihipärasemalt tegeleda,“ rääkis minister.

„Joobes juhte on statistiliselt vähem liiklemas tänu politsei heale tööle. Samas on retsidiivsete kalduvuskurjategijate arv roolis endiselt kõrge. Et see oleks tulevikus väiksem, tuleb joobes juhtimise põhjustele hakata tähelepanu pöörama juba pärast esimest rikkumist. Seda põhjusel, et enamik neist on kimpus oma alkoholi tarvitamise probleemidega. Selle tõttu oleme proovimas lähenemist, kus esmakordsetele joobes juhtidele antakse võimalus karistuse asemel minna ravile ja sotsiaalprogrammi. Juba varem joobes juhtimise eest karistatud juhid läbivad enne kohtumõistmist alkoholi tarvitamise häire uuringu,“ selgitas Reinsalu.

Riigi peaprokurör Lavly Perling märkis läinud aasta tulemusi kokku võttes, et aastaga võib suures osas rahule jääda – kohtu alla on saadetud mitmed korruptsioonijuhtumid ning kuritegelikud ühendused, aga on teemasid – kuritegeliku vara tuvastamine, majanduskuritegude tõhusam menetlemine ja kannatanusõbralikum ning digitaalsem menetlus, millega tuleb veel palju tööd teha.  „Eelmine aasta oli hea hüppelaud edasiseks liikumiseks. Lapsed, majandus ja julgeolek jäävad märksõnadeks ka aastaks 2017. Kriminaalmenetlus peab olema kiire, efektiivne ja kannatanute õigustega enam arvestav. Oluliseks eesmärgiks on kriminaaltulu tuvastamise, äravõtmise ning majanduskuritegude menetlemise võimekuse kasvatamine,“ sõnas riigi peaprokurör Lavly Perling.

Politsei- ja piirivalveameti peadirektori sõnul lähtub politsei oma tegevusi planeerides kuritegudega kaasnevast mõjust. „Kahe täiskasvanu vaheline peresisene vägivald põhjustab kannatusi mitte ainult otsesele ohvrile, vaid ka lastele, kes tüli pealt näevad ja hirmu õhkkonnas kasvavad. Samuti on laiem mõju igal korruptsioonijuhtumil või majanduskuriteol, mis õõnestavad Eesti ettevõtluskeskkonda ja majandust,“ rääkis Vaher.    

Kokku registreeriti 2016. aastal 28 986 kuritegu. Varavastaseid süütegusid registreeriti eelmisel aastal 26 614, neist 12 372 olid kuriteod. Aasta varem oli see number 31 382, millest 14 966 olid kuriteod. Registreeritud vägivallakuritegude arv oli 7641.

Turu-uuringute AS poolt läbi viidud küsitluse andmetel langes 2016. aastal vägivaldse rünnaku ohvriks 1,8% Eesti elanikest vanuses 15–74 aastat. Politseid teavitas enda sõnul ligikaudu 40% ohvritest.

Joobes sõidukijuhtimise süütegusid registreeriti 5875 (sõidukijuhi vere alkoholisisaldus oli vähemalt 0,5 mg/g või oli tegu narkojoobega); neist 2866 olid kuriteod.

Kuritegevus vähenes enamikus maakondades. Jätkuvalt oli kuritegevuse tase keskmisest kõrgem Ida-Virumaal ja Harjumaal ning kõige madalam Lääne-Eesti saartel.

Kriminaalstatistikaga saab lähemalt tutvuda kriminaalpoliitika veebis.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50