25 aastat avaliku teabe seadust: kust jookseb piir avalikkuse ja privaatsuse vahel?
Konverents „A² – avalik teave ja avaandmed“ tõi kolmapäeval Tallinna kokku eksperdid arutlema andmete avalikkuse, juurdepääsu ja isikuandmete kaitse teemadel.
Rääkides avaliku teabe seaduse 25. aastapäevast ja selle tähendusest tänapäeva andmekeskkonnas, tõi Justiits- ja Digiministeeriumi andmekaitseõiguse talituse juhataja Kristi Värk konverentsil välja neli müüti, mis väärivad ümberlükkamist.
Esimene müüt on, et juurdepääsupiiranguga teave ei ole avalik teave. Tegelikult on see avalik teave, millele ligipääs võib olla ajutiselt või osaliselt piiratud. Avaliku teabe mõistest nähtub, et avalik teave on mis tahes viisil ja mis tahes teabekandjale jäädvustatud ja dokumenteeritud teave, mis on loodud avalikke ülesandeid täites. Seega osa avalikust teabest on avalik juba loomisel, aga osal on juurdepääsupiirang.
Teiseks müüdiks nimetas Kristi Värk väidet, et juurdepääsupiiranguga teabele ei pääse kunagi ligi. Tema sõnul saab seda teavet taotleda ning asutus peab iga taotlust eraldi hindama. Ta kutsus üles esitama teabenõudeid ka piiranguga dokumentide kohta, sest tegelikult võib dokumendis osa teavet olla ka koheselt avaldatav. Nagu Riigikohus on rõhutanud, tuleb juurdepääsupiiranguid käsitleda kitsendavalt ning asutusel on teatud juhtudel võimalik ka dokumendile juurdepääsu viiside üle otsustada – näiteks lubada teabega tutvuda üksnes asutuses kohapeal.
Kolmandaks kummutas ta müüdi, et isikuandmeid ei tohi üldse avalikustada. Ta selgitas, et ka isikuandmete avaldamine on lubatud, kui selleks on olemas selge õiguslik alus. Avalikke ülesandeid täites on selleks aluseks pigem avalik huvi, mis tuleb määratleda seadusandja poolt. Euroopa Kohtu praktika järgi on siinkohal oluline seadusandja poolt ka proportsionaalsuse hindamine, kas avalik huvi teabe avalikustamise suhtes kaalub üle inimesele tema andmete avalikustamisega kaasneva riive.
Neljandaks pööras andmekaitseõiguse talituse juhataja tähelepanu eksiarvamusele, et kui isikuandmed on juba avalikustatud, võib neid vabalt edasi töödelda. Tema sõnul peab iga andmete edasine kasutamine põhinema selgel õiguslikul alusel. Avalikustamine ise ei ole õiguslikuks aluseks, see alus tuleb teabe taaskasutajal endal määratleda ja ta peab suutma selle olemasolu tõendada (sageli on erasektori poolt andmetöötluse õiguslikuks aluseks õigustatud huvi).
Veel rõhutas Kristi Värk, et avaliku teabe seaduse keskne põhimõte on riigi tegevuse läbipaistvus ja avalikkus, mis toetab riigi demokraatlikku kontrolli ja peab tagama usalduse avaliku sektori vastu. "Meil kõigil on selle eesmärgi saavutamisel oma roll ja vastutus, parimad tulemused saame koostöös," ütles Kristi.
Päeva jooksul käsitleti avaandmete hetkeseisu ja nende kasutusvõimalusi, arutleti avaliku teabe seaduse rolli üle ning tutvustati seirete tulemusi. Ettekannete ja paneelarutelude kõrval pakkusid 12-minutilised välkettekanded praktilisi näiteid ning inspireerivaid vaatenurki sellest, kuidas andmete avamine aitab kaasa läbipaistvusele ja innovatsioonile.
Samal konverentsil esines ka Justiits- ja Digiministeeriumi tehisaru ja andmete talituse juhataja Ott Velsberg, kes andis värske ülevaate Eesti avaandmete poliitika hetkeseisust.
Konverentsi korraldasid Justiits- ja Digiministeerium ning Andmekaitse Inspektsioon.
