Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Ahistavat jälitamist ei pea taluma mitte keegi

Ahistava jälitamise juhtumid on eriilmelised, sageli kasutab ahistaja kannatanu suhtes mitut ahistavat käitumisviisi. Enamik ahistava jälitamise juhtumeid Eestis panevad toime ohvrite praegused või endised lähisuhtepartnerid, selgus justiitsministeeriumi analüüsist.

2017. aastal jõustus ahistava jälitamise kuriteokoosseis. Selle järgi on ahistav jälitamine teise inimesega korduv või järjepidev kontakti otsimine, tema jälgimine või muul viisil tema tahte vastaselt eraellu sekkumine, kui selle eesmärk või tagajärg on inimese hirmutamine, alandamine või muul viisil oluliselt häirimine.

Igal aastal registreeritakse keskmiselt 200 ahistava jälitamise juhtumit. Ekspertide hinnangul on registreeritud kuriteod vaid jäämäe tipp – enamik tegelikest ohvritest kas ei tea, mis on ahistav jälitamine või ei soostu abi otsima.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse tiimijuhi Laidi Surva sõnul on ahistav jälitaja sageli ohvri endine paarisuhtepartner. „Sellisel juhul on sagedamini olnud ahistajaks mehed, kes keelduvad aktsepteerimast, et nende suhted on lõppenud ega lase oma endistel partneritel eluga edasi minna. Esinenud on ka juhtumeid, kus ahistajaks on kolleeg, juhututtav või täiesti võõras inimene,“ ütles Laidi Surva. Ta lisas, et ehkki statistika järgi on lõviosa ahistavatest jälitajatest mehed, esineb ahistajate seas ka naisi.

2021. aastal registreeritud ahistava jälitamise kuritegude puhul võeti 3/4 juhtudest ohvriga soovimatult või häirivalt kontakti mobiiltelefoni, sõnumite, e-kirjade või sotsiaalmeedia kaudu. Pooltel juhtudest jälitati ohvreid ka füüsiliselt. Veidi enam kui kümnendikul juhtudest seisnes ahistav jälitamine kannatanut solvavate või häirivate kommentaaride, kompromiteerivate piltide või valeinfo veebikeskkondadesse postitamises. Mõnel juhul oli ahistamine põimunud kehalise väärkohtlemise, ähvardamise, eraviisilise jälitamise või lähenemiskeelu rikkumise juhtumiga.

Paarisuhtepartnerite vahelistes juhtumites väljendab ahistamine laiemat perevägivalla mustrit. „Eriti nendel juhtudel on mõnikord ahistamiseks kasutatud viise, mis kõrvaltvaatajatele tunduvad kahjutud, aga põhjustavad ohvrile hirmu ja ärevust kindlas kontekstis. Sellised näited võivad olla ka pealtnäha süütud kingituste tegemised või lillede töö juurde saatmised, kuigi kannatanu on selgelt öelnud, et seda ei soovi,“ sõnas Laidi Surva justiitsministeeriumist. Tema sõnul on ka selliseid juhtumeid, kus saadetisel on selge ähvardus või häiriv alltekst – näiteks kingituseks saadetud mudelautod, mille registreerimismärkidel on ähvardus või väikeste summadega pangaülekanded, mille selgituses on kannatanule mõeldud häiriv sõnum.

Tutvu 2022. aastal valminud ahistava jälitamise juhtumite menetlus- ja karistuspraktika analüüsiga, mille autorid on Kaire Tamm ja Laidi Surva.

Ahistava jälitamise juhtumi või kahtluse korral tasub abi saamiseks pöörduda politseisse või võtta ühendust sotsiaalkindlustusameti ohvriabiga. Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale, sotsiaalkindlustusamet pakub tuge vägivallast loobumiseks ja selle ennetamiseks.

Lääne Ringkonnaprokuratuuri prokuröri Maarja Gustavsoni sõnul saab kannatanu süüteoteatega politsei poole pöördudes anda kohe teada ka lähenemiskeelu vajadusest. „Sel juhul edastab uurija kannatanu soovi prokurörile, kes vastavalt konkreetse juhtumi asjaoludele hindab vajadust esitada kohtule lähenemiskeelu taotlus. Kiiret sekkumist vajaval juhul saab prokurör kehtestada ajutise lähenemiskeelu ka oma määrusega. Süüdimõistva kohtuotsusega on võimalik määrata lähenemiskeeld kuni kolmeks aastaks,“ sõnas Maarja Gustavson. Ta lisas, et ohver saab lähenemiskeeldu taotleda ka ise tsiviilkohtu kaudu.

2023. aastal teeb justiitsministeerium lähenemiskeelu rakendamise analüüsi. „Selle käigus soovime saada ülevaate, millistes olukordades lähenemiskeeldu taotletakse, millised on lähenemiskeelu kaalumisel sellest loobumise põhjused ning kuidas mõistavad kannatanud lähenemiskeelu sisu,“ selgitas Laidi Surva justiitsministeeriumist.

2022. aastal registreeritud ahistava jälitamise kuritegude statistika 2022. aastal registreeriti 162 ahistava jälitamise kuritegu. Seda oli 3% vähem kui aasta varem. Ligi 2/3 ahistava jälitamise juhtumitest panid toime praegused või endised paarisuhtepartnerid, muud pereliikmed või sugulased. Neist omakorda 3/4 seisnesid füüsilises ahistamises, kus ilmuti ohvri koju, töökohta, tuttavate-sugulaste juurde vm kannatanuga seotud kohtadesse. Üldjuhul lisandus sellele häirimine digivahendite ehk mobiiltelefoni, sõnumite, kirjade ja sotsiaalmeedia vahendusel. 90% juhtudest oli toimepanija mees. Meessoost ahistaja keskmine vanus oli 42; noorim 18, vanim 71. Naissoost toimepanijate puhul on keskmine vanus 46; noorim 27, vanim 61. 48% ahistava jälitamise kuritegudest registreeri Tallinnas ja Harjumaal, 24% Ida-Virumaal, 6% Pärnumaal. Üksikuid juhtumeid on registreeritud aga kõikides maakondades üle Eesti. Kust saab abi? Politseile saab avalduse esitada internetis. Kui sinu elu on ohus, helista kohe 112. Sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefon 116 006 pakub kriisinõustamist ööpäevaringselt. Välismaalt helista +372 614 7393. Ohvriabi veebilehelt palunabi.ee saab nõu muu hulgas tekstivestluses. Sotsiaalkindlustusameti emotsionaalse toe ja hingehoiu telefonilt 116 123 saab emotsionaalset tuge iga päev vahemikus kella 10st 24ni. Hingehoidjad on samal liinil kättesaadavad kella 16st 24ni. Abi on olemas ka vägivalla toimepanijale. Sotsiaalkindlustusameti vägivallast loobumise tugiliini 660 6077 nõustajad toetavad, pakuvad turvalist ja hinnanguvaba ärakuulamist ning õpetavad oskusi vägivaldse käitumise ennetamiseks. Vajadusel pöördu naiste tugikeskuste poole, kontaktid leiad sotsiaalkindlustusameti kodulehelt.