Ajakirja Õiguskeel 2025. aasta neljas number ilmunud: keeleoskuse tõendamisest, õigekeelsusest, sõnastikest ja tehisarust
Ilmunud on ajakirja Õiguskeel 2025. aasta neljas ehk aasta viimane number. Ajakiri on Eestis peamine õiguskeeleteemadel toimuva mõttevahetuse ja teadusliku analüüsi kogumik, kus avaldavad oma mõtteid juristid, keeleteadlased, tõlkijad ja õigusloome praktikud.
Ajakiri ilmub tasuta veebiväljaandena justiits- ja digiministeeriumi kodulehel.
Seekordses numbris:
Keeleoskuse tõendamine ja sellega seotud probleemid. Ilmar Tomusk.
Ilmar Tomusk selgitab, kuidas eesti keele oskuse tõendamine on seadusega reguleeritud ja millised probleemid sellega kaasnevad. Ta toob välja vastuolud, mis tekivad näiteks siis, kui emakeelekõnelejad peavad sooritama eesti keele kui võõrkeele eksami, ning arutleb eksamisüsteemi ja kategooriatunnistuste kehtivuse üle. Tomusk rõhutab vajadust täpsustada seadusandlust, et eesti keele oskuse hindamine oleks õiglane, ajakohane ja kooskõlas tegeliku keelepädevusega.
Tehisaru kasutamine eestikeelsete tekstide keeletoimetamisel. Kirke Sööt.
Kirke Sööt uurib, kuidas suured keelemudelid – ChatGPT-4o, Copilot ja Claude 3.5 – tulevad toime eestikeelsete tekstide keeletoimetamisega. Uuringust selgub, et tehisaru suudab parandada osa keelelisi vigu ja tõsta tekstide selgust, kuid inimtoimetaja tasemele ei küüni ükski mudel. Sööt analüüsib ka tehisaru eetilisi ja õiguslikke probleeme (nt autoriõigused, andmekaitse) ning järeldab, et ChatGPT on kolmest mudelist kõige tõhusam, kuid vajab siiski inimjärelevalvet.
Sõna täiendav kasutamisest eesti keeles korpusuuringu ja keelekasutajate taju põhjal. Heleri Piip.
Keeletoimetaja Heleri Piip keskendub õigustekstide keelelisele täpsusele, täpsemalt on vaatluse all sõna täiendav keelekorraldussoovituste valguses. Ta uurib sõna täiendav kasutusfunktsioone ja -kontekste, et selgitada välja, kas ja missugused lause- ja tekstitüübid soosivad selle kasutamist. Analüüs näitab, et sõna täiendav kasutatakse kõige rohkem koos sõnadega, mis on tähenduselt abstraktsed ning enim esineb seda kirjakeelsetes, eriti ametlikes tekstides.
Erialakeel ja üldkeel, kes neid jõuaks lahuta. Margit Langemets.
Eesti Keele Instituudi juhtivleksikograaf käsitleb peagi ilmuva õigekeelsussõnaraamatu (ÕS) valguses ÕSi rolli keelekorralduse alusena ja selle muutumist ajas. Langemets analüüsib, kuidas ÕS kajastab ühiskondlikke muutusi keelekasutuses ning millist vastutust sõnaraamatu koostajad kannavad normi ja tegeliku kasutuse tasakaalustamisel. Artiklis rõhutatakse ka vajadust hoida ÕS-i pidevas arengus, et see vastaks eri sihtrühmade ootustele.
Ajakiri Õiguskeel on ilmunud alates 1995. aastast. Ajakirja toimetusse kuuluvad Margit Juhkam (peatoimetaja), Helin Kask, Mari Koik, Maire Raadik ja Virgo Saarmets.
