• A
  • +

Alaealiste erikohtlemise reformi esimesed mõjud: täna on vanglas vaid üksikud noored

PrintPDF Jaga

8.11.2021. Justiitsministeerium uuris alaealiste õigusrikkujate erikohtlemise reformi mõju ning seda, kuidas on olukord paranenud nii laste ja noorte kui ka spetsialistide jaoks. Selgus, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas, noorte karistamisele on hakatud eelistama muid mõjutusvahendeid ning vanglasse sattunud alaealiste arv on langenud kõigi aegade madalaimale tasemele.

2018. aastal hakkas kehtima uus alaealiste õigusrikkujate kohtlemise kord. Reform hõlmas muudatusi nii asutuste töökorralduses, alaealiste kohtlemise tööpraktikates kui ka teenuste süsteemis. Et uurida reformi mõju, tellis justiitsministeerium kolm uuringut, mille viisid läbi Sotsiaalteaduslike Rakendusuuringute Keskus (vt RAKE uuringut siit), Rakendusliku Antropoloogia Keskus (RAK) ja Kantar Emor.

„Reformi eesmärk oli alaealiste õigusrikkumiste vähendamine. Tänaseks on alaealiste õigusrikkujatega tegelemise süsteem põhjalikult ümber tehtud, nii et varasemast olulisemal kohal on probleemide ennetus ning kasvatusliku eesmärgiga sekkumiste kasutamine. Muudatused on olnud vajalikud ja liigume õiges suunas, kuid töö ei ole kindlasti veel lõppenud. Kuigi esimesed reformi tulemused on juba näha, siis ümberkorralduste mõju on pikaajaline ning ilmneb veel mitmete aastate jooksul,“ kommenteeris justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Kaire Tamm.

Justiitsministeeriumi tellitud kolme uuringu kokkuvõttes toodi reformi mõjuna välja, et alaealiste süütegude arv on stabiliseerumas ning vähenenud on alaealiste grupirikkumised. Alaealiste karistamisele on hakatud eelistama teisi mõjutusvahendeid, mis lähtuvad konkreetsest noorest ja tema vajadustest. Näiteks on hakatud määrama järjest enam selliseid kohustusi nagu vaba aja sisustamisega seotud tegevused, kirjalik arutlus rikkumise teo ja tagajärgede teemal, vaimse tervise või sõltuvusprobleemidega tegelemine, konfliktivahendus, lepitusteenus jne.

„See lähenemine annab võimaluse noorega koos tema teo üle arutada ning leida koos õiglasi lahendusi. Spetsialistid toovad esile andeks andmise tähtsuse ja mõju noorele – see on oluline, et esimese ja kergema rikkumisega ei kaasneks kriminaalkaristust, mis omakorda võib rikkuda noore tulevikuväljavaateid,“ märkis Kaire Tamm.

„Uuring näitas, et Eesti on astunud tubli sammu lähemale lapsest lähtuvale hindamise ja õigusemõistmise süsteemile. Karistamine ei ole parim viis kõigi laste käitumise muutmiseks. Positiivne on see, et Eestis rakendatakse karistuslikke meetodeid üha vähem. Sobiva meetme valik eeldab aga kvaliteetset hindamist. Ka lapse riskikäitumise, tema tugevuste, nõrkuste ja vaimse seisundi hindamise protseduurides on tehtud edusamme, kuid kindlasti on siin arenguruumi. Me nägime ka, et spetsialistid püüavad teha koostööd lapse parimates huvides, kohati on aga võrgustikutöö raskendatud. Kindlasti vajavad tulevikus ülevaatamist riiklikud andmebaasid ning andmete sidumisega seotud küsimused. Nende teemadega on ministeeriumid juba aktiivselt tegelemas,“ ütles Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse RAKE projektijuht Gerly Tamm.

Uuringutest tuli välja ka asjaolu, et reformi tulemusel on täna vanglas rekordiliselt vähe alaealisi, kuna vahistatud noored jõuavad vangla asemel aina enam kinnisesse lasteasutusse, kus on paremad tingimused erikohtlemiseks. Kui 2018. aasta lõpus oli vanglates 14 alaealist, siis 2021 oktoobri seisuga oli neid vanglas kolm. Vanglasse jõuavad alaealised enamasti raskete või korduvate kuritegude tõttu.

Uuringud on osa justiitsministeeriumi projektist „Nooresõbralik õigussüsteem“, mida rahastatakse Norra finantsmehhanismidest 2014-2021 ja ESF vahenditest. Uuringute kokkuvõte on leitav siit.
 

Viimati uuendatud: 09.11.2021 - 01:50