• A
  • +

Anvelt: hea seadus vajab nii eel- kui järelanalüüsi

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Andres Anvelt rõhutas täna riigikogu ees peetud ettekandes õiguspoliitika arengusuundade täitmisest, et hea seaduse saab läbi tugeva eeltöö ja pideva hilisema praktikas toimimise kontrolli.

„Hea õigusloome ülim eesmärk on see, et kõik otsused oleksid teadmistepõhised ja lähtuksid selgetest kalkulat­sioonidest, mitte ei sünniks kabinetis üksnes kõhutunde põhjal. Selleks tuleb investeerida aga aega ja vahendeid – see on õigusselguse hind,“ ütles justiitsminister oma kõnes.

Anvelti sõnul peavad hea õigusloome protsessi osad olema ühtviisi nii seaduse väljatöötamisele eelnev mõjude analüüs kui ka pärast seaduse vastuvõtmist tehtav järelhindamine. Eelnev mõjude analüüs on lähtekoht, et selgitada välja, kas probleemi lahendamiseks on vaja tingimata seadust muuta, teha uus seadus või sobib mõni muu vahend. Ehk tasub muuta hoopis rakendus­praktikat, teavitada avalikkust või kasutada muid meetmeid. Samuti, kui seadusega kaasneb oluline mõju, tuleb seda juba põhjalikumalt analüüsida.

Eelhindamise juurde käib kindlasti suurem kaasamine. „Kui me kaasame neid, keda loodav õigusakt otseselt puudu­tab, siis toome õigusloome arutellu uusi seisukohti ja leiame alter­na­tiive, mida oskavad esile tuua vaid inimesed, kes valdkonnaga isiklikult kokku puutuvad,“ lausus Anvelt.

Palju saab õppida ka teiste riikide kogemusest. „Enne kui rutata eelnõu kirjutama, on vaja uurida, kas Eestiga võrreldavates riikides on sama teemaga tegeldud, kuidas on asi seal lahendatud ja kas mõni lahendus võiks sobida ka Eestile. Näiteks kiirlaenuturgu reguleeriva eelnõu puhul vaatasime Soome kogemust, kus krediidikulukuse määrale kindla ülempiiri seadmine on olukorda märkimisväärselt parandanud,“ rääkis justiitsminister.

Järelhindamine on aga  vajalik, et vaadata, kas seadus ka soovitud eesmärke täidab. „Just järelhindamist võiks pidada üheks järgmiseks õigus­poliitika arengusammuks. Justiitsministeerium on esimese järel­hinda­misega võrreldava algatuse teinud, kui kutsusime kõiki osalisi esitama ettepanekuid korrakaitse­seaduse probleemsete sätete kohta,“ sõnas Anvelt.

Lisaks peab riik ministri hinnangul hoolt kandma selle eest, et meie õiguskord oleks aru­saadavam ka venekeelsetele elanikele. Selle huvides tehakse veel aasta lõpul tasuta vene keelde tõlgitult kättesaadavaks 52 kõige rohkem kasutatavat seadust ning tõlgitakse vene keelde Juristaitab portaal. „Riigil ja ühiskonnal on palju mõjusam investeerida õigusteadliku ja õiguskuuleka elaniku arengusse, kui hiljem võidelda teadmatusest tulenevate tagajärgedega,“ märkis Anvelt.

Justiitsminister esines täna riigikogu ees ettekandega õiguspoliitika arengusuundade täitmisest sellel aastal. Ministri kõnet on võimalik lugeda justiitsministeeriumi veebikodus.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50