• A
  • +

Anvelti sõnul tuleb välisvõitlejate küsimust laiemalt käsitleda

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Andres Anvelt osales neljapäeval Euroopa Liidu Nõukogu justiitsministrite kohtumisel, kus arutlusel oli muuhulgas välisvõitlejate ja tagasipöördujate kohtlemise kriminaalõiguslik aspekt. Anvelt rõhutas, et välisvõitlejatest rääkides ei tohi piirduda vaid ISISega ühinenud islamiäärmuslike võitlejatega Süürias ja Iraagis.

"Meie jaoks on välisvõitlejate ja tagasipöördujate küsimus nii sisulises kui õiguslikus mõttes palju laiem kui ainult nö pühasõdalastega seonduv. Kuigi meile teadaolevalt on Eestist mindud võitlema ka Süüriasse, ohustavad meie siseriiklikku julgeolekut ka need isikud, kes lähevad võitlema Ida-Ukrainas Ukraina valitsusjõudude vastu. Tegu on ju sisuliselt rahvusliku radikalismiga, mille mõjud on julgeolekule samad, mis teistegi radikalismi liikide puhul," ütles Anvelt.

Anvelti sõnul ei saa terrorismi käsitlevate kriminaalõiguslike sätete kohandamisel uue reaalsusega Euroopas piirduda terroristliku tegevusega Lähis-Idas, vaid tuleb arvestada laiemalt uue geopoliitilise olukorraga ja selles peituvate riskidega.

"Tuleb arvestada, et osalemine sellises tegevuses olenemata sellest, kas tegu on Süüria või Ida-Ukrainaga, on oma eesmärgilt sama - terrorismi toetamine ja terroristlikus tegevuses osalemine. See tähendab, et õiguslikud tagajärjed peavad olema samad. Välisvõitlejatest tagasipöördujad ohustavad Euroopa julgeoleku, sest saavad takistamatult siseneda EL territooriumile ja kanda äärmusluse ideed ning sellega kaasnevaid riske oma kodumaal ja mujalgi. Mõnede Euroopa partnerite kogemus on seda näidanud ning me peame sellest õppima. Riigipiirid vägivalda ei peata ja meil tuleb teha omavahel tõhusat koostööd," lisas minister.

Kohtumisel räägiti välisvõitlejate probleemist laiemalt. Jagati rahvusvahelist kogemust selliste juhtumite menetlemisel, mis on riigiti väga erinev ning sõltub nii rahvusvahelisest koostööst, riikide terrorismivastase seadusandluse erinevustest kui ka riskigruppide arvukusest. Rõhku pandi vajadusele tegeleda värbamisvõrgustike avastamise ning ennetusega noorte hulgas ehk välisvõitlejaks minemise ennetustööga. Ka siin vajab liikmesriikide praktika harmoniseerimist ning kogemuste vahetamine on selles vallas kriitiline küsimus. Tagasipöördujad vajavad kindlasti peale karistamise ka taasühiskonnastamist, et ära hoida nende edasist terroristlikku tegevust kodumaal.

Lisaks käsitleti ministrite kohtumisel teisi teemasid, sealhulgas EL andmekaitse reformi, Euroopa Prokuratuuri asutamist ning mitmeid tsiviilõiguslikke küsimusi.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50