Arvutikuritegusid registreeriti aastaga neljandiku võrra vähem

„Arvutikuritegude puhul andsid eelmisele aastale tooni petukõned ja -sõnumid, aga ka sotsiaalmeedia ja meilikontode hõivamised. Senisest vähem oli BEC-skeeme ehk ärikirja pettusi, veidi rohkem hakkasid aga levima petusõnumite saatmised,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Üsna levinud olid mullu sotsiaalmeedia ja meilikonto kaaperdamised, mis moodustasid olulise osa arvutikuritegudest. Tüüpiline juhtum oli Facebooki või meilikonto hõivamine, millele omanik enam ligi ei pääsenud. Keskmiselt oli selliste rikkumiste ohver 33aastane.

Väga levinud olid ka arvutikelmused, millest 30% moodustasid petukõned ja -sõnumid. Petukõne tüüpiline kelm tutvustas end pangatöötajana, Google’i turvaosakonna töötajana või politseinikuna ning hoiatas, et ohvri kontol toimub kahtlane tegevus, mille takistamiseks tuleb sisestada PIN-koodid. 

Ka Riigi Infosüsteemi Ameti (RIA) küberintsidentide käsitlemise osakonna küberturbe eksperdi Veikko Raasuke sõnul on kontode hõivamine üks peamisi põhjusi, miks RIA poole pöördutakse ja abi küsitakse. Seetõttu tasub arvutis või nutiseadmes toimetades olla alati teadlik ja skeptiline.

„Kahtlaseid linke ja faile ei tasu avada. Kui mõni veebileht või sotsiaalmeedia kasutaja hakkab järsku küsima teie andmeid, siis võtke hoog maha ja mõelge, miks seda küsitakse. Kui keegi tänaval astub ligi ning hakkab küsima kodust aadressi, telefoninumbrit ja pangakaardiandmeid, siis neid andmeid me ju ei jaga. Netis peab järgima sama põhimõtet,“ rõhutas RIA küberturbe ekspert Veikko Raasuke. Ta lisas, et sotsiaalmeediakontosid aitab kaitsta mitmetasemeline autentimine. „Sellisel juhul ei piisa sinu konto üle võtmiseks kasutajanimest ja salasõnast, vaid on vaja ka kinnituskoodi, mis on ainult sinul endal.“

Mistahes veebikontode hõivamisest, õngitsuskirjadest ja muust sellisest tasub alati teada anda e-aadressile [email protected]. Samuti kutsub RIA üles kasutama oma nutitelefonis lahendust, mis kaitseb nutiseadmeid pahatahtlike veebilinkide ja pahavara eest. DNS-i nimeline rakendus on saadaval muu hulgas AppStore’is ning täpsemalt saab selle kohta infot RIA kodulehelt.

Jättes kõrvale arvutikelmused, siis vähemalt 6% arvutisüsteemi kuritegude toimepanijaist olid lapsed. Nende teod piirdusid reeglina stuudiumi või e-kooli kontode kaaperdamisega ning seal teiste inimeste kontode alt postituste tegemisega. „Näiteks tehti naljaviluks postitusi ja üleskutseid õpetajate kontodelt. Stuudiumi ja e-kooli kontode kaaperdamisi registreeriti kokku 19, mida oli kokku oluliselt rohkem kui kunagi varem,“ sõnas justiitsministeeriumi analüüsitalituse juhataja Mari-Liis Sööt.

Keskmiselt langesid arvutikuritegude ohvriks 36aastased naised. 71% petukõne ohvritest olid venekeelsed, 56% petusõnumite ohvritest eestikeelsed. 18% arvutisüsteemi kuritegude ohvritest olid ettevõtted.

Ka nn tavaliste kelmuste hulgas olid veidi üle pooled sellised, mis pandi toime arvuti abil, kuid arvutikuritegude statistikas need ei kajastu. Kelmusi ja arvutikelmusi registreeriti mullu kokku 2576, neist hinnanguliselt ligi 2000 võisid olla toime pandud arvuti abil.

Tutvu 2022. aasta arvutikuritegude ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.