Avalik kiri: Eesti turvalisus pole kunagi müügiks – paneme vanglafaktid paika!

Viimastel päevadel on esitatud rida valeväiteid Tartu vangla võimaliku rendilepingu osas ja need on kahjustanud meie isamaa rahvusvahelist palet, heitnud varju meie professionaalsele vanglasüsteemile ning külvanud ühiskonda põhjendamatut hirmu. Nagu on rõhutanud endine Tartu linnapea ja peaminister Andrus Ansip, siis on põhjendamatu hirmutamine väga häiriv. Õnneks on tegelikkus palju parem. Järgnevalt lükkan esitatud valeväited ümber.

Tegelikult on kahe riigi vaheline leping tehtud koos julgeolekuasutustega ja pikkade ettevalmistustega. Ehkki on väidetud vastupidist, on lepingu sõlmimiseks toimunud nii põhjalikud eelhinnangud, eelkonsultatsioonid kui ka kõiki huvitatud osapooli kaasavad läbirääkimised. Eesti julgeolekuasutused on olnud vahetult laua taga ka läbirääkimistel ning nad on tutvunud kohapealsete asjaoludega Rootsis. Julgeolekuasutuste riskihinnangud on kirjas eelnõu seletuskirjas, kõikide riskide maandamise lahendused on kirjas lepingus. Eesti ei võta ühtegi gängikuritegevuses osalenut, radikaliseerunud, terroristlikku või muul moel võrgustunud kurjategijat. Välisvangid ei puutu ühelgi moel kokku Eesti kinnipeetavatega, sest Eesti vangid viiakse Viru ja Tallinna vanglatesse. Iga vangi vastuvõtmise üle otsustatakse koostöös KAPO-ga. Tartu vangla on moodne ja turvaline kambertüüpi vangla, kus eluosakonnad on väikestes gruppides. Kinnipeetavad ei saa sattuda suurtesse ühiskambritega saalidesse ega toimu massides liikumist, sest kaasaegse vangla arhitektuur teistsugune. Eesti vanglasüsteem vastab kõrgeimatele rahvusvahelistele standarditele. Tartu vangla on üks maailma tänapäevasemaid vanglaid. Tartu kambertüüpi kinnisest vanglast ei ole kunagi õnnestunud Eestis põgeneda. Tegelikult on kõik turvariskid lepinguga maandatud, ehkki on väidetud vastupidist. Tõsi on see, et täiesti riskivaba vanglas olemist ei ole võimalik tagada, nii nagu ei ole võimalik olla riskivabalt liikluses või isegi mitte kooli keemiatunnis. Küll aga peavad riskid olema maandatud. Seega on koostöös KAPO ja PPA-ga saanud sõlmitavasse lepingusse kirja kõikide teadaolevate riskide maandused. Esiteks on lepingus rida välistusi selle kohta, milliseid vange Eestisse ei tule. Siia ei tule gängikuritegevuses osalenud, terroristlikud, radikaliseerunud ega muul moel võrgustunud vangid, välistatud on ka julgeolekuohtlikud või erijärelvalvet vajavad vangid. Eestisse tulevad ainult eelnevalt kontrollitud tervisega kinnipeetavad. Välistatud on raskemad psüühikahäired, sõltuvused ja muud raskemad haigused. Lisaks ei pea Eesti kõiki väljaspool neid välistusi pakutavaid vange Eesti vastu võtma. Kui vang osutub kasvõi hiljem siiski mingil moel Eestile ebasobivaks, saadetakse ta viivitamatult Rootsi tagasi. Vangid on Eestis viibimise ajal täielikult eraldatud: välisvangide karistuse täideviimine toimub kinnise vangla territooriumil, Eesti vangid paigutatakse teistesse vanglatesse. Samuti ei lubata välisvange avavanglasse ega väljasõidule või linnaloale Eestis. Nad viiakse Rootsi tagasi enne karistusaja lõppu. Tegelikult jõuab Eestisse väga vähe külastajad, ehkki väidetud on masse, kes asuvat seejärel veel ka Eestis elama. Esiteks on Eestis ette nähtud kõikidele vangla külastajatele taustakontroll ning vangla reguleerib täies ulatuses ka kohtumise võimalust, aega ja viisi. Teiseks kasutavad Eesti vanglad videokohtumisi, mis on vähendanud isegi Eestis kohapealsete omaste füüsiliste kohtumiste hulka. Kolmandaks ei saada Rootsi Eestisse kinnipeetavaid, kellel on tihedad peresidemed Rootsis. Eestisse saadetakse need vangid, kellel puuduvad lähedased või kelle pereliikmed elavad mujal. Neljandaks ei muutu vanglat külastavale isikule Eestisse elama asumise võimalus mitte kuidagi senisest soodsamaks. Viiendaks on senise praktika pealt näha nii Eestis kui Rootsis, et kolmandatest riikidest pereliikmeid jõuab vanglasse külastama väga harva, kui üldse. Tartu vanglas on Bosnia ja Serbia rahvusvaheliste sõjakurjategijate – endise presidendi ja teiste tippjuhtide ehk jõukate pereliikmete – külastatavus olnud viimase viie aasta jooksul 1,3 külastajat aastas. Eelduslikult on kehvema sotsiaalmajandusliku taustaga kinnipeetavate külastatavus oluliselt väiksem. Lõpetuseks ei kinnita senine rahvusvaheline kogemus faktipõhiselt julgeolekuohtude realiseerumist: Norra, Holland ja Belgia on kasutanud vanglarendi lahendust ning sellistes koostöövormides ei ole esinenud julgeolekut rikkuvaid intsidente, mis kinnitab praktikas sellise mudeli toimivust igati turvaliselt. Kohalike kogukondade rahulolu on vastupidiselt kartustele toetanud korralike töökohtade lisandumine. Tegelikult on lepinguks ettevalmistus olnud avalik, ehkki on kõlanud süüdistusi varjamises ja suisa üllatamises. Alates 2023. aastast, mil Eesti alustas esimeste eelkonsultatsioonidega, on riik olnud avatud ja läbipaistev nii partnerite, meedia kui ka avalikkuse ees. Erinevaid etappe on avalikkusega jagatud ja põhjalikult käsitletud nii varasemalt kui ka praegu. Esimene avalik kajastus sellest, et kaalutakse Põhjamaade eeskujul vanglarenti, pärineb justiitsminister Lea Danilson-Järgi ERR-i intervjuust 23.02.2023. Vanglateenistuse eelnev juht Priit Kama rääkis koroonaeelsel ajal peetud läbirääkimistest, mis toimusid toona Taaniga 100 vangi toomisest Eestisse ning seda just ühe võimalusena edendada Põhjamaade koostööd. Esimene minu intervjuu vanglakohtade rendi kohta oli 25. augustil 2024. aastal ERR-i uudistes, seega 288 päeva tagasi. 30-miljoni eurone hinnapõrand ja punased jooned on välja toodud juba selles intervjuus. Lepingu ettevalmistusi on kajastatud meedias pidevalt ning vanglarenti on põhjalikult arutanud ka riigikogu õiguskomisjon. Tegelikult on leping Eesti jaoks nii majanduslikult kui ka maine osas kasulik, ehkki on väidetud vastupidist. Eestis maksab ühe vangi ülalpidamine täna Vanglateenistusele 3200 eurot kuus, lepinguga tasutakse ühe vangi ülalpidamise eest 8500 eurot kuus. Summa kasvab lepinguperioodi jooksul, sest on iga-aastaselt indekseeritud. Kulu Rootsile on isegi suurem, sest 8500-le eurole lisandub Rootsi poole kuludena veel transpordi- ja logistikakulu, Tartusse tööle tulevate Rootsi ametnike tööjõukulu jmt. Selline tasustruktuur võimaldab katta ka meie riigi kõikvõimalikud muud vangistusega kulud koos tõhusa riskimarginaaliga lisaks Vanglateenistuse kuludele. Lepingu täismahu ehk 600 kinnipeetava korral on Eestile makstav summa 61,2 miljonit eurot esimesel aastal, mis kasvab indekseerimise tulemusel 70,2 miljoni euroni aastal 2030 ehk kokku ligi 330 miljoni euroni. Hinnapõrand ehk miinimumsumma, mida Rootsi peab maksma igal juhul, ka siis kui Rootsi kinnipeetavaid Eestis on vähem kui 300, on 30,6 miljonit eurot aastas ettemaksuna. See tagab täies ulatuses selle, et Eesti maksumaksjale ei teki mitte mingil juhul täiendavaid kulusid. Tartu vangla töötajatelt laekuks riigieelarvesse maksutulu ca 5 miljonit eurot aastas ja Tartu linna tulubaasi ca pool miljonit eurot aastas, millele lisanduvad muud maksu- ja käibetulud. Senised vanglarendilepingud ei ole näidanud rentivat riiki, näiteks Hollandit või Kosovot, halvas valguses. Eesti vanglarendi kohta käiv rahvusvaheline meedia on kõrgelt kiitnud Eesti turvalisust, moodsat vanglasüsteemi ja toonud esile Eestit kui väga madala kuritegevuse tasemega riiki, kuhu võib igal ajal turistina reisida. Rahvusvahelises liitlaste koostöös on Eestit tunnustatud senise töö eest Bosnia ja Serbia sõjakurjategijate Tartu vanglas hoidmise eest. Ehkki tahaks, et ka teistel on hästi, ei ole siiski Kosovo teinud meist kasulikumat lepingut, nagu on ka väidetud. Tegelikult rendib Taani aastateks 2025-2035 Kosovolt 300 vanglakohta tasudes 15 miljonit eurot aastas, vanglas hakkab kehtima Taani õigus. Ettevalmistuskulude eest tasutakse täiendavalt ühe korra 5 miljonit eurot. Juhul, kui kokkulepetele jõutakse, aidatakse koos erafirmadega ka rohepööret läbi viia. Eesti saaks siseturvalisusele lepingust kasu, mitte kahju. Sest tegelikult maksab Eesti maksumaksja praegu pooltühja hoonekompleksi eest vanglahoone ja personali kulusid 12 miljonit eurot aastas. Vanglarendileping asendab tulevikus ka selle osa ning vabanenud raha suuname täiendavalt siseturvalisuse valdkonda. Lepingu järgi töötavad aasta pärast Tartu vanglas 400 vanglateenistujat, kel on spetsiaalne siseturvalisuse väljaõpe ning vastav treenituse tase ning kelle palgaraha katavad Rootsi maksumaksjad. Need inimesed panustavad otseselt Lõuna-Eesti siseturvalisusse. Ka rootsi vangide kõrvalt on Eesti vangidele võib-olla vajalikke kohti veel küllaga. Sest tegelikult on Eestil kasutamata veel Siseministeeriumile kuuluv 100-kohaline tühi arestimaja Viru vangla territooriumil. Leping näeb ette, et võimalikus kriisiolukorras saadetakse vajadusel Rootsi vangid kiiresti tagasi. Siinkohal on oluline märkida, et me ei rendi välja kõiki vanglakohti, vaid Tartu vangla 933-st kohast 600 ehk 400 kambrit. Viru ja Tallinna vanglas on juba praegu rohkem kui 600 vaba kohta. Seega on meil ka ajutise kriisi korral piisavalt ruumi, et tagada isikute kinnipidamine. Täiesti asjakohatud on olnud ka võrdlused vene imperialismi poliitvangide ilma igasuguse õiguseta kinnipidamiste, sunnitöö ja inimõigusi mitteaustavate eeluurimisvanglatega. Tegemist on absoluutselt täielikul määral erinevate asjadega. Eesti ja Rootsi on maailmas poliitiliste õiguste ja kodanikuvabaduste hindamise poolest tipus (vt nt UN Human Development Index, „Freedom in the World“ (Freedom House edetabel), Liberal Democracy Index (V-Dem Institute), CIRI Human Rights Data project). Ning vastuseks Delfi juhtkirjale kinnitan, et leping on ette valmistatud täiel määral Eesti tingimustel, välja arvatud üks tõrvatilk ehk mittesuitsetatava nikotiini lubamine vangla territooriumile. Meie oleme omal maal peremehed ja jääme siin peremeesteks. Lepingu järgi kehtib vanglas Eesti õigus, tööd saavad Eesti turvalisuse nimel töötavad inimesed Rootsi maksumaksjate raha eest ning kõik kinnipeetavad valime samuti meie ise vastavalt meie tingimustele ning vägagi õiglase hinna eest. Samas loodame vast kõik ühiselt, et meie kuritegevuse tase püsib madalal ja meil endal ei lähe meie inimeste jaoks vanglakohti tarvis. Lugupidamisega ja asjakohaste argumentidega arutelu soovides Liisa Pakosta Justiits- ja digiminister