Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Avaliku teabe seaduse muudatustega seoses on ilmunud eksitav info

Tänases Eesti Päevalehes ilmunud avaliku teabe seaduse muutmise eelnõu käsitlev artikkel sisaldas mitmed eksitavaid väiteid, mida justiitsministeerium peab vajalikuks ümber lükata, kuna ministeeriumi kommentaare ega selgitusi loo kirjutamise käigus ei küsitud.

Kindlasti ei vasta tõele see, et kodanikel kaob seaduse jõustumisel igasugune võimalus saada teada, milline on Eesti kaitsevõime ja kas see vastab rahva poolt oluliseks peetavatele ohtudele. Info võib asutusesiseseks kasutamiseks tunnistada vaid konkreetsete kriteeriumide alusel ning juurdepääsupiirangu panemise vajadust tulenevalt riigi julgeoleku ohust hindab igakordselt asutuse juht, kes peab sellise piirangu kehtestamist ka põhjendama. Järelevalvet selle üle, et nimetatud kriteeriume ei rikutaks, teostab andmekaitse inspektsioon.

Tõele ei vasta ka see, et välisministeeriumile antakse eelnõuga võimalus mitte avaldada kodulehel ametnike nimesid – sellise võimaluse näeb eelnõu ette vaid kaitseministeeriumile, siseministeeriumile ja ühele riigikantselei struktuuriüksusele.

Eksitav on väide, et praegu kehtiva korra kohaselt saab nii välis- kui ka kaitsepolii­tiliselt tundliku info igal juhul riigisaladuseks tembeldada, millist võimalust usinalt ka kasu­tatakse. Seadus sätestab väga üksikasjalikult, milline teave on riigisaladus ning näeb täpselt ette ka salastamise taseme ja tähtaja. Enamiku riigisaladuse alaliikide puhul ei ole seejuures ametnikule jäetud kaalutlusõigust – kui teave vastab seaduses või korras sätestatud kriteeriumile, on teabe looja kohustatud selle riigisaladuseks tunnistama, vastasel juhul paneb ta toime süüteo.

Samas jäeti artiklis hoopis mainimata nimetatud eelnõu sätted, millega ajakirjanike õigusi seoses teabe saamisega tänasega võrreldes hoopis laiendatakse. Näiteks paraneks seadusemuudatuste tulemusel oluliselt ajakirjanike juurdepääs arhiiviandmetele, kus nähakse ette erimenetlus avaliku elu tegelase arhiiviandmetele juurdepääsuks.

Samuti peab justiitsministeerium seoses lehe juhtkirjas esitatud väidetega vajalikuks veel kord rõhutada, et kohtute seaduse puhul ei ole tegu ei valitsuse ega justiitsministeeriumi eelnõuga, vaid selle töötas välja töörühm Riigikohtu esimehe juhtimisel, kusjuures justiitsministeeriumist kuulus töörühma vaid üks inimene.

LugupidamisegaDiana Kõmmus

JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]