Danilson-Järg Brüsseli kohtumise järel: eritribunali on vaja, et inimesed ei kaotaks usku demokraatiasse ja õigusriiki

Eile toimus Brüsselis Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumine, kus arutati ka Ukraina sõjaga seonduvaid teemasid. Räägiti sõjakuritegude uurimise ning süüdlaste vastutusele võtmise edenemisest ning EL sanktsioonide rikkumise eest kriminaalkaristuste ühtlustamisest.

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul oli kohtumisel tunda üldist toetust ja arusaama, et agressor tuleb vastutusele võtta ning selleks on vaja astuda konkreetseid samme. „Ohvrite arv Ukrainas kasvab iga päevaga. On lubamatu, et Venemaa juhtkond naudib puutumatust toime pandud agressioonikuriteo eest, mis on ometi kõigi teiste Ukrainas toime pandud kuritegude algpõhjus. Riigijuhtide vastutusele võtmiseks sobiva juriidilise lahenduseni jõudmine on hädavajalik, et inimesed ei kaotaks usku õigusriiki ja demokraatiasse. Karistamatuse vastu võitlemisega tuleb kiiresti edasi liikuda,“ ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg kohtumist kommenteerides.

Justiitsministri sõnul tegeletakse Ukrainas toime pandud kuritegude uurimisega praegu mitmel tasandil. „Paljud riigid, Eesti nende hulgas, on alustanud riigisiseseid menetlusi, et võtta ütlusi ning koguda ja talletada tõendeid Ukrainas toime pandud kuritegude uurimiseks. Samas oleme liitunud ka riikide ühise uurimisrühmaga, mis tegutseb Eurojusti raames. Ühisesse uurimisrühma on kaasatud ka Rahvusvaheline kriminaalkohus, kus samuti osalevad Eesti eksperdid. Nimetatud institutsioonid tegelevad sõjakuritegude ja teiste raskete kuritegude uurimisega, kuid nüüd on kavas luua lisaks ka rahvusvaheline agressioonikuritegude menetlemise keskus asukohaga Haagis. See keskus hakkaks tegelema Venemaa juhtkonna agressioonikuritegude kohta tõendite kogumise ja talletamisega ning süüdistuse esitamisega, mis oleks ühtlasi esimeseks sammuks eritribunali loomise suunas,“ rääkis justiitsminister.

Justiitsministri sõnul on eritribunal vajalik, kuna kehtiva õiguse järgi ei ole agressioonikuriteod Rahvusvahelise kriminaalkohtu pädevuses. „Lahendusena on pakutud ka Rooma statuudi muutmist Rahvusvahelise kriminaalkohtu pädevuse laiendamiseks, kuid rahvusvahelise lepingu alusel ei saa siiski kohut mõista Venemaa enda nõusolekuta. Eesti ja paljud teised riigid peavad seega vajalikuks just eritribunali loomist Ukraina ja ÜRO peasekretäri vahelise lepinguga, mis võimaldaks mõista kohut ka võimul olevate riigijuhtide üle. See eeldab samas peaassamblee poolt 2/3 häälteenamusega mandaadi andmist peasekretärile ehk laialdase toetuse saavutamist. Samas tagaks see eritribunali otsuste suurima võimaliku legitiimsuse ja üleilmse toetuse,“ selgitas Lea Danilson-Järg.

Justiitsministri sõnul räägiti veel ka EL sanktsioonide rikkumise eest kriminaalkaristuste ühtlustamise direktiivist, kus üldise lähenemisviisi heakskiitmiseni plaanitakse jõuda hiljemalt juuniks.

Ukraina sõjakahjude registri ning kompensatsioonimehhanismi loomise küsimusi kohtumise päevakorras ei olnud, kuid Eestil õnnestus markeerida teema olulisust. „Venemaa peab hüvitama Ukrainale sõjaga põhjustatud kahju. See on oluline osa karistamatuse vastu võitlemisest. Seetõttu kordasin Eesti varasemat üleskutset töötada välja Euroopa Liidu ülene lahendus varade Ukraina kasuks konfiskeerimiseks,“ rääkis justiitsminister.

Kohtumisel käsitleti veel ka õigusriigi arengu teemasid. Euroopa Liidu riikide esindajad keskendusid õiguskaitse kättesaadavuse küsimustele ning tutvustasid enda parimaid praktikaid. Eesti sai nii õigusemõistmise tulemustabelis kui ka õigusriigi aruandes kohtusüsteemi toimivuse kohta positiivset tagasisidet. Eelkõige on Eestit esile toodud justiitsvaldkonna digitaliseerimise poolest.

„Kohtumenetluse tõhusamaks muutmine on tihedalt seotud õiguskaitse parema kättesaadavuse tagamisega ning digitaliseerimisel on selles oluline roll. Alates 1. aprillist liigub Eesti tsiviil- ja haldusasjades täielikult digitaalsele kohtumenetlusele. See tähendab, et neis asjades enam uusi pabertoimikuid ei moodustata. Digitoimik võimaldab teha samaaegselt tööd mitmel inimesel, samuti kasutada otsisõnu. Digitoimikuga saab tutvuda kohtumajja tulemata, kuid menetlusosalistel säilib ka edaspidi võimalus saada kohtult kõik dokumendid paberil ilma tasuta. Tänu meie digilahendustele saavad menetlusosalised kohtuistungitel osaleda ka virtuaalselt, mis vähendab sõidu- ja ajakulu ja on seetõttu muutunud üha sagedasemaks,“ selgitas justiitsminister Lea Danilson-Järg.

Justiitsministrite kohtumise päevakorras olid veel ka Euroopa Liidu varade sissenõudmise ja konfiskeerimise direktiivi eduaruanded. Arutati ka järgmisi samme rassismi ja antisemitismi vastases võitluses. Kohtumisel võeti vastu Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise järeldused vabaühenduste rolli kohta põhiõiguste kaitsmisel ja edendamisel. Lõunalauas käsitleti narkootikumidega seotud organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse olukorda.