• A
  • +

Eelmisel aastal vähenes registreeritud kuritegude arv 3%

PrintPDF Jaga

2013. aasta kriminaalstatistika näitab, et võrreldes 2012. aastaga on kuritegude arv langenud 3% ning võrreldes kümne aasta taguse ajaga 31%. Taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel on tapmiste ja mõrvade arv, samuti vangide arv. Suurenenud on aga vägivallakuritegude arv.

2013. aastal registreeriti 39 631 kuritegu, mis on 3% vähem kui 2012. aastal, kui registreeriti 40 816 kuritegu. Võrreldes 2003. aastaga on registreeritud kuritegude arv langenud 31%, siis registreeriti 57 417 kuritegu.

„Hea sõnum on see, et lisaks registreeritud kuritegude arvu langusele on jätkuvalt madalal ka inimeste mure kuritegevuse pärast. Vaid  7% inimestest tunnevad, et peamine riigi ees seisev mure on kuritegevus,“ ütles justiitsminister Hanno Pevkur. „Kuritegevuse struktuuris suuri muudatusi ei olnud, kuid jätkuvalt tekitab muret vägivallakuritegude suur arv Eestis.“

Registreeritud kuritegude üldarv kasvas viies maakonnas ning langes kaheksas maakonnas. Maakondade võrdluses langes kuritegevus kõige rohkem Saaremaal (28%), Järvamaal (24%) ning Lääne-Virumaal (11%). Võrreldes 2012. aastaga registreeriti rohkem kuritegusid aga Läänemaal (38%), Põlvamaal (19%) ja Hiiumaal (8%), vastavalt 182, 142 ja 8 kuritegu rohkem kui 2012. aastal.

„Suured muutused Läänemaal ja Põlvamaal on selgitatavad mõne kriminaalasjaga, kohalikud elanikud liigselt turvalisuse pärast seda statistikat vaadates muretsema ei pea,“ ütles justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla. „Jätkuvalt oli suurim kuritegude arv Tallinna linnas ja Ida-Viru maakonnas, samas on tähelepanuväärne, et Harju maakonnas ja Ida-Virumaa linnades nagu Kohtla-Järve ja Jõhvi, oli kuritegevus madalam,“ lisas Salla.

Registreeritud vägivallakuritegude arv kasvas keskmiselt 2%, 2013. aastal oli vägivallaga seotud iga viies registreeritud kuritegu. Justiitsminister Hanno Pevkur lisas, et kolmandik vägivallakuritegudest on seotud perevägivallaga. „Perevägivalla juhtmeid on registreeritud 2012. aastast 22% võrra rohkem ning tõenäoliselt on see seotud asjaoluga, et justiitsministri ja siseministri kriminaalvaldkonna prioriteetide seadmisel toodi perevägivallaga tegelemine eelmise aasta alguses eraldi välja ja perevägivalla juhtumitest antakse nüüd enam teada ning ka politsei teeb omalt poolt rohkem selleks, et nendele juhtumitele tähelepanu pöörata,“ selgitas Hanno Pevkur.

Tapmis- või mõrvajuhtumeid on 2013. aastal registreeritud 62, millest 50 on tapmised ja 12 mõrvad. Antud numbrid sisaldavad ka katseid. „Kuigi tapmiste ja mõrvade arv on Eesti taasiseseisvumisaja madalaimal tasemel, siis minu hinnangul on see number jätkuvalt liiga kõrge ja oleme jätkuvalt võrreldavad pigem teiste Balti riikide kui Põhjamaadega,“ ütles justiitsminister.

Varavastased kuriteod moodustavad 54% kõigist kuriteoliikidest, neid registreeriti aasta jooksul 21321. Varguste arv vähenes võrreldes 2012. aastaga 12%. „Vähenenud on nii vargused eluruumist, sõidukist kui kaubandusettevõttest. Välja võib tuua, et kõige sagedamini varastati telefone,“ täpsustas justiitsministeerium kriminaalpoliitika osakonna nõunik Jako Salla.

2014. aasta alguse seisuga on Eestis 3123 vangi, see teeb 238 vangi 100 000 elaniku kohta. „Kuigi vangide arv on eelmise perioodiga võrreldes vähenenud 4%, siis sellegipoolest on vange Eestis elanikkonna suhtarvus jätkuvalt liiga palju. Muret teeb ka korduvkuritegevuse määr – 2012. aastal vanglast vabanenutest 38% pani aasta jooksul toime uue kuriteo. Kuritegevust ei saa vähendada inimesi võimalikult kaua trellide taga hoides ning seejärel neid ilma igasuguse abi ja järelevalveta vabadusse lastes. Andmed näitavad selgelt, et ennetähtaegne vabastamine, millega kaasneb kriminaalhooldus annab ühiskonnale kuritegevuse vähendamise mõttes palju paremaid tulemusi,“ ütles Hanno Pevkur.

Riigi peaprokurör Norman Aas ütles, et kuigi kuritegevuse üldarv on languses, siis prokuratuur peab piiratud ressursside tingimustes keskenduma jätkuvalt prioriteetidele. „2013. aastast võib esile tuua süüdistuse esitamine 43 raskemas või organiseeritud narkokuriteos ning rohkem kui kunagi varem on kohtusse saadetud süüdistusi seoses kuritegelikku ühendusse kuulumisega. Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistus on esitatud 14 grupile, kuhu kuulusid kokku üle 150 inimese,“ lisas Norman Aas.

Registreeritud kuritegude üldstatistika, samuti kõikide kohalike omavalitsuste kohta, on kättesaadav siin: http://www.just.ee/59292  

Lugupidamisega
Katrin Lunt
Avalike suhete juht
Justiitsministeerium
Tel 620 8118; 527 6806
katrin.lunt@just.ee

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50