• A
  • +

Eelnõu aitab parandada arvete õigeaegset tasumist

PrintPDF Jaga

Täna kiitis valitsus heaks eelnõu, mis parandab võlausaldajate olukorda võla kättesaamisel, suurendab arvete õigeaegset tasumist ning parandab üldist ettevõtjate maksekäitumist.

Justiitsministri sõnul on maksetega hilinemine kahjuks liiga levinud praktika, mis kahjustab kaupmehi või teenuse osutajaid, kes on heas usus toote juba müünud või teenuse juba osutanud, kuid teine pool ei tasu selle eest õigeks ajaks. „Selline viivitamine paneb näiteks tootjad raskesse olukorda, kus tootmise jätkamiseks vajalik raha seisab ostja käes ning tootjal ei jää muud üle, kui võtta töö jätkamiseks laenu. Selle pahatahtliku viitamise ohjeldamiseks kiitis valitsus täna heaks Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmise, mis peaks tulevikus maksekäitumist parandama,“ lausus Pevkur.

„Eelnõuga soovitakse näiteks fikseerida maksimaalsed arve tasumistähtajad, et välistada võimalusi pikalt arve maksmisega viivitada. Majandus-ja  kutsetegevuses tehtavate tehingute pikimaks maksetähtajaks oleks tulevikus reeglina 60 päeva. Kui aga üheks osapooleks on avaliku sektori esindaja, siis oleks maksimaalseks maksetähtajaks reeglina 30 päeva,“ ütles minister.

„Teine suurem maksmisega viivitamist piirav vahend oleks seadusjärgse viivisemäära tõstmine ühe protsendi võrra, millega tõuseks praegu seaduse alusel tasumisele kuuluv viivis 7,75 protsendilt 8,75 protsendile,“ jätkas justiitsminister.

Ministri sõnul on igati mõistlik ka võla sissenõudmise kulude fikseerimine seaduses, millega antakse võlausaldajale õigus nõuda majandus- ja kutsetegevuses tegutsevalt võlgnikult viimase makseviivituse korral hüvitist 40 eurot nõude käitlemiskulude eest. Selle mõte on panna seaduses paika üks konkreetne summa, mis peaks tavaolukorras eelduslikult katma erinevaid võla sissenõudmisega tekkivad kulud ehk kahju. Oluline on märkida, et võlgnikult ei saa nõuda 40 eurot mitte iga võla sissenõudmiseks tehtava toimingu eest, näiteks iga meeldetuletuskirja eest, vaid 40 eurot peaks eelduslikult katma kõigi vastavate toimingutega seotud kulud. Kui aga tegelikud sissenõudmiskulud ületavad 40 eurot, siis on need võimalik võlgnikult sisse nõuda üldise kahju hüvitamise regulatsiooni alusel.

Eelnõuga soovitakse parandada võlausaldaja kaitset, vähendada arvete tasumisega hilinemist ning parandada üldist maksekäitumist.

Eelnõuga on võimalik tutvuda https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/71cee895-8bcb-40da-9f2e-af812595fb5c

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50