Eelnõu muudab riigi poolt tekitatud kahju hüvitamise korda
Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse juhataja Illimar Pärnamägi sõnul ei ole tänane õigusemõistmise käigus õiguspäraselt tekitatud kahju hüvitamise süsteem eesmärgipärane, kuna ei arvesta kahju kannataja reaalse sissetulekuga.
„Näiteks juhul kui isik on eeluuritavana vanglas viibinud ja hiljem õigeks mõistetud, makstakse talle saamata jäänud tulu eest hüvitist 1015 krooni päeva kohta, olenemata sellest, kas isikul tegelikult mingit tulu saamata jäi või mitte,“ selgitas Pärnamägi.
Eelnõu järgi hüvitatakse isikule, aga 145 krooni mittevaralist kahju ning tõendatud saamata jäänud tulu. „Näiteks keskmist palka teeniv inimene saab sel juhul hüvitist 545 krooni päeva kohta. Samas, kui isikul üldse sissetulekud puuduvad, siis ei saa ta standardina suuremat hüvitist kui 145 krooni. Võrdluseks – Saksamaal on vastav summa 11 eurot,“ täpsustas Pärnamägi.
Eelnõu näeb lisaks uuendusena ette, et kahju hüvitamist saab nõuda ka juhul kui menetluse käigus on alusetult kohaldatud mõnda muud piirangut. „Kui seni sai hüvitist nõuda vaid alusetu vabaduse võtmise puhul, siis muudatuse kohaselt saab isik nõuda hüvitist, ka näiteks siis kui talle on tekitatud kahju seoses ametikohalt kõrvaldamisega või vara arestimisega,“ ütles Pärnamägi.
Ta rõhutas lisaks, et viimaste näidete puhul tegu on õiguspärase kahjuga, mida paljudes riikides üldse ei hüvitada, sest nende osas kehtib nn avalik-õiguslik talumiskohustus. „Tegelikult puudub paljudes riikides terviklik riigivastutuse seadus sootuks ning selliseid juhtumeid reguleeritakse pigem kasuistliku kohtupraktikaga.“
Ühtlasi loobutakse eelnõuga juriidiliste isikute mittevaralise kahju hüvitamise piirangust. „Eelnõu kohaselt on nii füüsilisel kui ka juriidilisel isikul võrdne õigus nõuda avaliku võimu kandja poolt tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist,“ sõnas Pärnamägi.
Lisaks luuakse eelnõuga alus selleks, et Eesti saaks taotleda kahju hüvitamist, mis on tekkinud rahvusvahelise kriminaalmenetluse raames.
„Peale eeltoodu on uue tervikteksti loomise tinginud vajadus liita riigivastutuse seadus riigi poolt alusetult vabaduse võtmisega tekitatud kahju hüvitamise seadusega ning ühtlustada riigivastutuse regulatsioon uue halduskohtumenetluse seadustikuga, mis on hetkel Riigikogus,“ lisas Pärnamägi
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.
LugupidamisegaDiana Kõmmus
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]