Eelnõu pikendab Oti, Maarja-Liisi, Eri Klasi ja teiste esitajate õiguste kaitset

„Eelnõu illustreerivaid näiteid noortest ja andekatest artistidest ei pea otsima kaugelt. Kui maailmast leiame ereda näitena jätkuvalt aktiivse Rolling Stonesi, siis eelnõu puudutab otseselt ka Eesti artiste. Näiteks Ott Leplandi varasemad salvestatud esinemised toimusid juba siis, kui ta oli 8-aastane. Veelgi varem alustas Maarja-Liis Ilus, kes juba 4-aastaselt salvestas laule muusikafilmi „Õnneseen“ jaoks. Seaduse jõustumisel saab Ott näiteks nõuda nimetatud salvestise eest autoritasu kuni 78. eluaastani ning Maarja-Liis kuni 74-aastaseks saamiseni ehk tänasega võrreldes 20 aasta jagu pikemalt,“ illustreeris justiitsminister Pevkur eelnõu mõju.

„Lähitulevikus puudutab seadus aga vanemaid salvestusi ehk mitmeid Eesti Raadiole kuuluvaid klippe, mis on salvestatud näiteks Eri Klasi poolt 1964.aastal. Nende puhul on mõju tunda kõige otsesemalt, kuna senini lubatud 50-aastane kaitsetähtaeg peaks lõppema käesoleval aastal ega kaitseks esitaja loomingut edaspidi,“ täiendas minister.

Muudatus mõjutab nii põhiesitajaid, kes saavad oma esituse eest autoritasu, kui ka nö kõrvalesitajaid ehk stuudiomuusikuid, kes on oma ainuõigustest loobunud või selle ühekordse tasu eest üle andnud.

Esitajate sotsiaalsete vajaduste rahuldamiseks plaadifirmade ärilise tegevuse kontekstis hõlmavad direktiivi muudatused ka teatavaid täiendavaid meetmeid. Näiteks lisatakse esitajate ja fonogrammitootjate vahel sõlmitavatesse lepingutesse klausel, mis võimaldab esitajatel leping üles öelda ning edaspidi ise esitluse üle otsustada, kui fonogrammitootja ei soovi pärast esialgset 50-aastast kaitsetähtaega enam esitust avaldada.

Samas pikeneb kaitse 20 aasta võrra vaid nende esituste ja helisalvestiste puhul, mille esmane 50-aastane kaitsetähtaeg ei ole eelnõu aluseks olevas tähtaegade direktiivis sätestatud kuupäeva seisuga lõppenud.