Eelnõuga täiendatakse riigisaladuse ja salastatud välisteabe seadust
Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul oli eelnõu peamiseks eesmärgiks valmistuda ette euro tulekuks ning parandada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse mõistetavust, et vähendada seaduse tõlgendamisel tekkivate vaidluste arvu.
Nimelt kehtestatakse seoses Eesti üleminekuga eurole eelnõuga uue riigisaladuse alaliigina raharingluse tagamist puudutav teave.
„Seoses eurole üleminekuga suureneb oluliselt Eestis ja läbi Eesti veetava sularaha hulk ning seoses suurenenud riskidega on turvalisuse tagamiseks vajalik, et osa valve-, häire-, side- ja infosüsteemide teabest oleks salastatud, et sularaha transpordi turvalisust paremini kaitsta,“ selgitas Tõniste.
Samuti soovitakse eelnõuga tänasest seadusest ära kaotada mitmeid tarbetuid nõudeid, millega seoses peaks mõnevõrra vähenema ka asutuste halduskoormus.
Näiteks ühe muudatusena näeb eelnõu ette regulatsiooni selliseks olukorraks, kus teave on salastatud kas hoopis õigustamatult või vale tähtajaga, aga vastaval isikul või asutusel ei ole selle parandamiseks enam riigisaladuse töötlemise õigust. Eelnõuga antakse sellistel puhkudel teabe kustutamise õigus siseministrile.
Eelnõuga täiendatakse asutuste loetelu, kes võivad edastada riigisaladust välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile – edaspidi võib seda teha ka kaitseväe peastaap. Samuti täpsustatakse riigisaladuse käitlemist ja juurdepääsuloa taotlemist puudutavaid sätteid ning muudetakse operatiivsemaks riigisaladust sisaldava info vahetamine riikidevahelise uurimisrühma sees.
Lisaks muudetakse eelnõuga mõnevõrra juurdepääsuloa andmist välistavaid sätteid. Tõniste selgitusel on kehtiva seaduse kohaselt tahtlikult toime pandud riigivastase kuriteo korral isikule juurdepääsuloa andmine alatiseks täielikult välistatud, samas on Riigikohus mitmetes lahendites rõhutanud kaalutlusõiguse olulisust.
„Seetõttu jagab eelnõu riigivastaste kuritegude eest karistatud isikud kaheks. Esimeses rühmas on need, keda on karistatud riigivastase teo eest, mille eest on ette nähtud vähemalt 5 aastat vanglakaristust – nende puhul on riigisaladusele ligipääsu andmine alati välistatud,“ selgitas Tõniste.
„Teises rühmas on aga isikud, keda on karistatud väiksema kui 5-aastase karistusmääraga riigivastase teo eest. Nende puhul kaalutakse edaspidi igal üksikul juhul eraldi, kas isik on piisavalt usaldusväärne riigisaladuse juurdepääsuloa andmiseks,“ lisas nõunik.
Samas täiendatakse eelnõuga kuritegude loetelu, mille puhul võib isikule riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keelduda. Ametialastele süütegudele lisatakse kuriteod, mille isik on toime pannud ametiisikuna, kuid mida ei saa karistusõiguslikus mõttes ametialasteks süütegudeks liigitada – näiteks võimu kuritarvitamine kaitseväes. Samuti lisatakse sellised juhud, kus nende kuritegude uurimiseks alustatud kriminaalmenetlus on otstarbekuse põhimõttel lõpetatud ja isikut pole karistusõiguslikus mõttes karistatud.
„Samas on see inimene sellisel juhul ikkagi tunnistanud, et on selle teo toime pannud ja näidanud seega oma suhtumist riigi õiguskorda,“ tõdes Tõniste. „Kehtiva seaduse kohaselt pole aga alust talle juurdepääsuloa andmisest keelduda.“
Suurema osa muudatusettepanekutest ja nende selgitustest on eelnõule esitanud kaitseministeerium ja siseministeerium.
Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda siin.
LugupidamisegaDiana Kõmmus
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]