Eelnõuga vähendatakse kohtumenetluse kulusid
Justiitsministeeriumi asekantsleri Marko Aaviku sõnul võib senine hagi hinna määramise metoodika tekitada menetlusosalistele vaidlustes, mille eesmärgiks ei ole traditsioonilise varalise hüve saamine, põhjendamatult kõrgeid menetluskulusid.
„Eelnõuga viiakse hagi hinna määramine nimetatud menetlusliikide puhul vastavusse nende menetlusliikude olemusega ning ühtlustatakse hagihinna määramise aluseid sarnastes hagi liikides,“ ütles Aavik. „Selle tulemusel väheneb ka kohtute halduskoormus menetlusabi taotluste lahendamisel.“
Kehtiva seaduse kohaselt on ühisvara jagamise hagi hinnaks hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtus. Kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hinnaks, aga hagejale kuuluva mõttelise osa väärtus.
„Kuna selliste vaidluste puhul ei taotle vaidlevad pooled kohtu kaudu tegelikult varalise hüve saamist, vaid lihtsalt jagavad juba neile kuuluvat olemasolevat vara, siis puhtalt vara väärtuse pealt hagihinna määramine toob endaga kaasa sellistes vaidlustes ebaproportsionaalselt kõrged riigilõivud,“ lausus Aavik.
Eelnõu näeb ette, et kaasomandi lõpetamise ja asja jagamise hagi hind on 1/10 hagejale kuuluva mõttelise osa väärtusest. Ühisvara jagamise hagi hind on 1/10 hageja ainuomandisse või kaasomandisse taotletava vara väärtusest. Kusjuures maksimaalseks hagi hinnaks loetakse selliste kaasuste puhul 250 000 krooni, mis tähendab, et keegi ei pea maksma suuremat riigilõivu kui 25 000 krooni.
„Reaalses elus tähendab see seda, et kui näiteks ühisvara jagavad abikaasad, kellel on ühisomandis kaks miljon krooni maksvat korterit ning üks abikaasadest taotleb ühte korterit endale, siis peab ta praeguste seaduste järgi maksma 75 000 krooni riigilõivu, kuid eelnõu kohaselt vaid 10 000,“ selgitas Aavik.
Muudatuse kohaselt seatakse piirmäärad ka osaühingu ja aktsiaseltsi organi otsuse vaidlustamise hagi hinnale – vastava hagi hinda ei loeta kõrgemaks kui 500 000 krooni.
„Kuna kehtiv seadus ei näe ette osaühingu organi vaidlustamise hagihinna alammäära, kuid muu juriidilise isiku organi otsuse vaidlustamisel on kehtestatud hagihinna alammäär 25 000 krooni, siis meie soov oli ka seda ebavõrdset olukorda ühtlustada. Selleks kehtestatakse kõikidele juriidilistele isikutele võrdne hagihinna alammäär 25 000 krooni, millele vastab riigilõivu täismäär 5000 krooni,“ ütles Aavik.
Lisaks võimaldab eelnõu kohtutel teatud juhtudel lubada menetlusabi korras määrata hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluva riigilõivu maksmist osamaksetena.
„Selline lahendus on võimalik, kui taotleja majandusliku seisundi tõttu puudub alus talle menetlusabi anda, kuid kohus leiab, et hagiavalduselt või apellatsioonkaebuselt korraga tasumisele kuuluv riigilõiv takistab konkreetse kohtuasja asjaolusid arvestades ebamõistlikult isikul tema seadusega kaitstud õiguse või huvi kaitseks kohtusse pöördumist,“ selgitas Aavik.
Ühtlasi täiendatakse ka koormatud kinnisasja omaniku nõudel hüpoteegi lõpetamise regulatsiooni, kuna kehtiva seaduse järgi võib tekkida olukordi, kus koormatud kinnisasja omanikul tuleb hüpoteegi lõpetamiseks võtta pangast laenu selleks, et deponeerida viieks aastaks hüpoteegisumma koos kolme aasta intressidega, mis muudab sellise menetluse paljudele kättesaamatuks.
Eelnõu kohaselt on kinnisasja omanikul õigus alternatiivselt raha deponeerimisele taotleda, et kohus määraks hüpoteegi lõpetamise vastuväidete esitamiseks viie-aastase tähtaja, mille möödumisel avaldab kohus korduva kuulutuse ning määrab vastuväidete esitamiseks uue tähtaja kestusega kolm kuud.
„Uue tähtaja jooksul peab kohus omal algatusel koguma andmeid hüpoteegipidaja elu- või asukoha kohta ning nende tuvastamise korral üritama hüpoteegipidajaga kontakteeruda. Kui vastuväiteid ei esitata või need lükatakse tagasi, otsustab kohus hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamise,“ sõnas Aavik.
Uuendusena ei kuulu eelnõu kohaselt hüvitamisele kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulud. Samuti ei hüvitata notari ametitoimingu tegemise taotluse lahendamise menetluses notari õigusabikulusid.
„Vastav muudatus on ajendatud põhimõttest, et kohtutäitur ja notar on oma ametiülesannete täitmisest tuleneva kaebuse lahendamise menetluses võimelised osalema õigusabiteenust kasutamata ning nii kaitstakse teisi menetlusosalisi põhjendamatute menetluskulude tekkimise eest,“ lisas Aavik.
LugupidamisegaDiana Kõmmus
JustiitsministeeriumAvalike suhete talitusTel. 620 8118GSM 533 15431[email protected]