Eesti ELi telekommunikatsiooninõukogul: digivõrkude areng ei tohi tuua kaasa uut bürokraatiat ega tsentraliseerimist

Eesti toetas Iirimaal Limerickis toimunud Euroopa Liidu telekommunikatsiooniministrite mitteametlikul kohtumisel ülemineku tähtaegu uutele digivõrkudele ja satelliitsidet puudutvaid uuendusi, ent oli kindlalt vastu Euroopa Komisjoni plaanidele suurendada bürokraatiat ning tsentraliseerida turgude reguleerimine Brüsselisse.

Kohtumisel on peamiste aruteludokumentidena laual Euroopa Liidu digivõrkude määruse (DNA) eelnõu ning täpsemalt selles toodud võrkude uuendamise ja satelliitisid lubade väljastamist puudutavad muudatused. Eelnõus nähakse ette ühtlustatud raamistik vasevõrkude järkjärguliseks sulgemiseks ja fiibervõrkudele üleminekuks aastaks 2035. Samas leiab Euroopa Komisjon, et õigeaegset ja korrastatud üleminekut vaskvõrkudelt fiibervõrkudele ei ole võimalik piisavalt tõhusalt saavutada üksnes liikmesriikide tegevuse kaudu ning see on seisukoht, mida Eesti ei poolda. „Eesti toetab täielikult ELi digivõrkude määruse  eesmärki minna üle kaasaegsematele fiiberoptikavõrkudele ja me peame 2035. aasta lõpptähtaega realistlikuks, kuid me ei nõustu määruse eelnõus pakutud liialt detailsete ja bürokraatlike üleminekureeglitega, mis tekitavad nii ettevõtjatele kui riigile ebaproportsionaalset halduskoormust,“ ütles kohtumisel Eestit esindanud justiits- ja digiministeeriumi kantsler Tiina Uudeberg. Eesti pakkus tema sõnul välja põhimõttepõhise lahenduse: ülemineku praktiline kavandamine ja vahe-eesmärkide seadmine peab jääma liikmesriikide pädevusse ning piisab sellest, kui sideettevõtjad esitavad vaid vaskvõrkude väljalülitamise teekaardi, mille täitmist jälgib kohalik reguleeriv asutus. DSAs toodud turuanalüüsi reeglite osas on Eesti seisukohad samuti kriitilised.  „Me ei toeta plaani anda Euroopa Komisjonile täiendav vetoõigus siseriikliku reguleeriva asutuse kehtestatud kohustuste ja turu määratlemise üle. Ühetaoline lähenemine ei sobi väikestele ja kiiresti arenevatele turgudele, kuna see soosib peamiselt suuri piiriüleseid korporatsioone ning moonutab kohalikku konkurentsiolukorda,“ selgitas kantsler. Konkreetse lahendusena näeb Eesti, et siseriiklikud asutused peavad säilitama lõpliku otsustusõiguse kohalike turutõrgete lahendamisel ning turuanalüüsi läbiviimine peaks olema reguleerivale asutusele pigem soovituslik valik, mitte automaatne kohustus. Satelliitside ja otse seadmesse (D2D) ühenduvuse teemal peab Eesti oluliseks luua ühtne Euroopa tasandi lubade andmise raamistik 2 GHz sagedusalas, mis parandaks ühenduvust ja tagaks varulahenduse ka kriisiolukordades. Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt jaotatakse satelliit sagedusala laiemas pildis kolmeks osaks: üks kolmandik on reserveeritud EL-i enda rajatavale suveräänsele satelliidivõrgule IRIS², teine kolmandik on mõeldud ainult Euroopa kontrolli all olevatele kommertsettevõtetele ning viimane kolmandik on avatud kõigile, sealhulgas Euroopa Liidu välismaistele hiidudele.Siiski nägi Eesti ohtu turu liigse sulgemise eest.„Eesti lahendus on siin ühene: turg peab jääma avatuks uutele Euroopa ettevõtjatele ning põhjendamatult ei tohi piirata ka kolmandate riikide pakkujate ligipääsu, eeldusel, et nad täidavad kõiki Euroopa Liidu julgeoleku- ja konkurentsinõudeid,“ lisas Uudeberg.Lisaks rõhutab Eesti, et sagedusloa tasud peavad olema proportsionaalsed ega tohi takistada uute investeeringute tegemist satelliitsidevõrkudesse.Uue eelnõu eesmärk on asendada senine riigiti killustatud loamenetlus ühtse üleeuroopalise süsteemiga.Seniste lubade puhul tuli teenuse osutamiseks taotleda luba igast liikmesriigist eraldi, kuid uue plaani kohaselt saavad tulevased teenuseosutajad pakkuda satelliitsidet kogu Euroopa Liidus üheainsa keskse loa alusel. Kahele ettevõttele seni antud load aeguvad 2027. aasta mais ning neid pikendatakse eelnõu kohaselt paari aasta võrra, et uue konkursi ettevalmistamise ajal ei tekiks teenustes katkestusi.