Eesti ettevõtetel ja asutustel avanes võimalus liituda tehisaru gigatehase projektiga
Teaduspõhistel asutustel ja ettevõtetel ning investoritel on alates sellest nädalast võimalus liituda Eesti, Läti, Leedu ja Poola ühisprojektiga, mille eesmärgiks on rajada Balti-Poola tehisaru gigatehas.
Balti gigatehaste projekti arendamine tõukub Euroopa Komisjoni plaanist luua liidu territooriumile kolm kuni viis tehisaru gigatehast, mille kogumaksumus on 20 miljardit eurot. Balti tehisaru gigatehase (Baltic AI GigaFactory) projekti kavandatav eelarve on 3 miljardit eurot.
Komisjonile esitatud huviavalduses on välja toodud, et 65 protsenti koguinvesteeringust peaks tulema erakapitalilt ning 35 protsenti Euroopa Komisjonilt ja osalevate riikide eelarvetest. Eesti puhul tähendab see ligikaudu 30-50 miljoni euro suurust investeeringut riigieelarvest. Investeering põhineks projektipartnerite, riskikapitalifondide ja teiste finantsinvestorite omakapitali panusel.
Nüüdsest on kõigile Eesti ja kogu Euroopa huvitatud organisatsioonidele ja ettevõtetele avatud võimalus projekti arendamises osaleda – sellesse investeerida, osaleda nõuandvas rollis või aidata algatuse ümber luua toimivat tehisaru ja tehnoloogia ökosüsteemi. Huviavalduse esitamine ei ole siduv, praeguses faasis on eesmärk tuua kokku kõik projektist huvi tundvad osapooled.
Gigatehase projektiga on oodatud liituma asutused ja ettevõtted, mille peakorter, teadus- ja arendustegevuse asukoht paiknevad Euroopa majandusruumis.
Balti-Poola konsortsiumiga liitumise vorm asub sellel aadressil. Huviavaldusi saab esitada kuni 10. augustini 2025. Projekti juhtgrupp asub laekunud avaldusi läbi vaatama augusti jooksul.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul võib projekt osutuda eriti vajalikuks ja haaravaks tehnoloogiaettevõtetele, mis pakuvad gigatehase ülesehitamiseks andmekeskuse ja võrguteenuseid, või kes soovivad majutada ja müüa teenuseid tehase infrastruktuuris.
"Eestil on vaja tehisaru võimekust muu hulgas selleks, et vähegi tundlike andmete kasutamine oleks täielikult meie kontrolli all ja inimestele kõhklusteta turvaline," lisas ta.
Ministri sõnul on ühise huviavalduse esitamine oluline geopoliitiline otsus, selle heakskiitmine viib aga regionaalse koostöö täiesti uue kvaliteediga tasandile.
„Projekti õnnestumisel hakatakse arendama sõltumatuid ja usaldusväärseid tehisaru lahendusi, mis arvestavad meie regiooni vajadusi, eripära, kultuuri ja keeli,“ märkis Pakosta.
Mis puutub investoritesse, siis nemad on oodatud kaasa lööma nii projekti varajases etapis rahastamise vormis või andmetöötlusvõimsuse ostmise ja kujunemisjärgus taristu kasutamise tagatisena. Võimalus on kaasata Baltic AI Gigafactory projekt ka oma investeerimisportfelli.
Väga oluline on, et projektiga liituksid erinevad huvigrupid: Eesti teadus- ja uurimisasutused, avaliku ja kohaliku omavalitsuse üksused, ülikoolid, tehisintellektil põhinevate tehnoloogiate ja teenuste arendamisega tegelevad asutused ja ettevõtted.
Esmase huviavaldusega liitumise vastu näitasid juba huvi üles sellised asutused nagu Skeleton Technologies, Greenergy Data Centers, Silo.AI, Cybernetica, Tartu Ülikool ja TalTech.
„Eesti töö gigatehase algatuse edasisel kujundamisel näitab meie soovi panustada Euroopa järgmise põlvkonna AI infrastruktuuri – ühendades digitaalse halduse kogemuse, rohetehnoloogiad ja suveräänse AI arenduse,“ ütles Justiits- ja Digiministeeriumi tehisintellekti ja andmestrateegia koordinaator Jaanus Vänt.
Jaanus Vänt on ka ametnik, kes vastab Eesti asutuste ja ettevõtete täiendavatele küsimustele, tema e-posti aadress on [email protected]
TAUST
Eesti, Läti, Leedu ja Poola esitasid Euroopa Komisjonile ettepaneku piirkonda ühise tehisintellekti (AI) gigatehase rajamiseks juuni teisel poolel.
Gigatehase eesmärk on pakkuda arvutusvõimsust ja ressursse suurte keelemudelite ja tehisintellekti süsteemide loomiseks, koolitamiseks ja kasutuselevõtuks.
Loodav eraettevõtete ja teadusasutuste konsortsium plaanib nelja riigi ettevõtete koostöös rajada kõrgjõudlusega AI-arenduskeskuse. Projekti kogumaksumusest jääks lõviosa erainvestorite kanda.
Projekti oluline osa on nimelt eesti, läti, leedu ja poola keelte põhiste AI-mudelite väljatöötamine ning seeläbi emakeelse generatiivse tehisintellekti integreerimine haldustööriistadesse.
Tehnilise poole pealt hakkaks Balti gigatehas pakkuma maailmatasemel arvutustaristut ettevõtlusele, tiheneb koostöö ja sünergia piirkonna tehisintellekti keskustega.
Gigatehase täpne asukoht ja taristu paiknemine on veel kaalumisel. Üks võimalik lahendus oleks ka riikideülene hajus mudel. Gigatehase loomiseks peab piirkond pakkuma piisavat elektrivõimsust, 100-protsendilist juurdepääsu rohelisele energiale ning töökindlaid jahutussüsteeme.
Osapooled rõhutavad avalduses, et gigatehas on kavandatud äriliselt tasuvaks.
