Eesti intellektuaalomandiõiguse tulevik sõltub võimest vastata tehisaru ajastu väljakutsetele

Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis toimus reedel professor Heiki Pisukese 70. juubelikonverents „Kas loojal on alati õigus?“, mis tõi kokku Eesti juhtivad intellektuaalomandi- ja autoriõiguse eksperdid. Üritus keskendus arutelule, kuidas Eesti intellektuaalomandi süsteem on kujunenud ning milliste väljakutsetega tuleb rinda pista kiiresti areneva tehisintellekti ajastul.

Professor Pisuke on olnud intellektuaalomandiõiguse üheks keskseks kujundajaks alates 1990. aastatest, mil ta oli ühtaegu nii seadusloome eesliinil kui ka uue akadeemilise mõtte kandja. Kärt Nemvalts: „Tehisintellekt nihutab loometegevuse ja autoriõiguse piirjooni iga päev“ Konverentsil esinesid ettekannetega autoriõiguse valdkonna hinnatud eksperdid, kes tegutsevad väga erinevates rollides: Tartu Ülikooli professor Aleksei Kelli, Patendiameti peadirektor Janne Andresoo, kohtunikud Kai Härmand, Gea Lepik ja Anu Uritam, vandeadvokaadid Priit Lätt, Elise Vasamäe ja  Gerli Helene Gritsenko, patendivolinik Almar Sehver, esindatud olid ka kollektiivse esindamise organisatsioonid (Urmas Ambur ja Kalev Rattus). Konverentsi üheks sõnavõtjaks oli justiits- ja digiministeeriumi intellektuaalomandi ja konkurentsiõiguse talituse juhataja Kärt Nemvalts, kelle ettekanne „Tehisintellekt ja intellektuaalne omand“ tõi esile, et intellektuaalomandi- ja autoriõiguse tuumküsimused on täna hoopis teised kui esimese autoriõiguse seaduse kirjutamise ajal kolm aastakümmet tagasi üldse ette võidi kujutada. Nüüdseks on peamised väljakutsed sellised:  generatiivne tehisintellekt loob sisu, mille autor pole inimene, mudelite treenimine nõuab ulatuslike andmemahtude kasutamist, mis tähendab otsest puutumust autoriõigustega, tekkinud on küsimused loodud teoste omandi, vastutuse ja kasutusõiguste üle, ning globaalsed tehnoloogiaettevõtted määravad üha rohkem loomeprotsesside tingimusi. „Õigussüsteem peab suutma kohaneda tempoga, millega tehnoloogia muudab loomet, tööstust ja kogu majandust. Meie väljakutse on tagada õiguskindlus nii loojatele, ettevõtjatele kui ka kasutajatele,“ rõhutas Kärt. Tema hinnangul on eriti keeruline tasakaalustada autoriõigust ja andmete vaba liikumist, mis on tehisaru arenguks hädavajalik. Professor Pisukese pärand kestab: seadusesõna selge mõte ja rahvusvaheline haare Konverents andis tugeva tunnustuse professor Pisukese rollile Eesti intellektuaalomandiõiguse kujundamisel. Tema töö on ulatunud seadusloome töögruppidest rahvusvaheliste läbirääkimiste ja kümnete õigusaktide väljatöötamiseni. Professor Pisuke on olnud autoriteetselt kohal nii Euroopa Liidu õiguse arendamises kui ka akadeemilises maailmas, juhendanud mitme põlvkonna juriste ning olnud üks Eesti liitumise vedajaid Berni konventsiooniga. Üks konverentsi läbivaid mõtteid oli see, et autoriõigust ei saa vaadata staatiliselt: see on alati ajas muutuv, kujunedes vastusena ühiskonna ja tehnoloogia arengule. Seda joont kandis ka professor Pisukese enda sõnavõtt, kus ta rõhutas keele, õiguse ja kogemuse põimumist ning vajadust hoida intellektuaalomandiõigus inimkeskse ja sisuka valdkonnana. Tänane Eesti seisab uuel murdepunktil Kuigi Eesti autoriõiguse seadus loodi üle 30 aasta tagasi, on alusdokumendina see endiselt tugev – just seepärast, et see sündis akadeemiliselt sügava ja rahvusvahelise mõõtmega mõttetöö tulemusena. Kuid tänast digimaailma iseloomustab püsiv muutus: tehisaru, automatiseeritud sisu tootmine ja globaalne turukonkurents. Konverentsil jäi kõlama, et intellektuaalomandi tuleviku võtmefiguurideks on need, kes suudavad ühendada õigusalase mõtlemise, tehnoloogilise maailmapildi ja süsteemse rahvusvahelise koostöö võime. Kärt Nemvaltsi ettekande sõnum oli just see – edasi saame minna selgete raamistuste, teravapilgulise analüüsi ja pühendumusega intellektuaalomandiõiguse valdkonna arendamisel.