Eesti kohtukorraldus muutub töökindlaks ka sõjaseisukorra ajal

Riigikogu võttis täna vastu eelnõu, millega tagatakse Eesti kohtusüsteemi töökindlus ka hübriidründe või sõja ajal. Eesti on Balti riikidest esimene, kes loob kohtukorralduse normid erakorralise ja sõjaseisukorra ajaks.

Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul on kriisideks valmisolek tänase keerulise julgeolekuolukorra tõttu kogu riigi prioriteet: „Eestile hetkel küll sõjalist ohtu pole, kuid meie kohtusüsteem peab olema ette valmistatud ka võimalikeks erakorralisteks oludeks. Kohtupidamine on õigusriigi tuumikfunktsioon, mis peab toimima ka tavapärasest erinevates tingimustes.“
 
„Olukorras, kus õigusrikkumiste arv järsult kasvab, aga kohtute tööjõu ressurss on samas piiratum, pole võimalik kohtupidamist tavapäraste reeglite järgi korraldada. Selleks, et tagada inimeste põhiõigus õiguskaitsele ja ausale kohtupidamisele, oleme vastuvõetud eelnõuga ette näinud mitmeid olulisi muudatusi erakorralise ja sõjaseisukorra aegseks kohtupidamiseks,“ selgitas justiitsminister.

Kohtute seaduse ja kohtumenetluse seadustike muutmise seadusega kehtestatakse menetlusõiguslikud ja kohtukorralduslikud erisused ajaks, kui riigis on välja kuulutatud erakorraline seisukord või sõjaseisukord. Eesmärgiks on tagada menetluste võimalikult kiire ja tõhus läbiviimine, mis võib erakorralistes oludes olla raskendatud. Näiteks saab kohus õiguse lahendada kõiki tsiviilvaidlusi ja haldusasju vajadusel lihtmenetluses. Kehtiv õigus lubab kohtunikul tsiviilvaidlusi ja haldusasju lahendada lihtmenetluses vaid teatud juhtudel. Samuti antakse kohtule tsiviil- ja halduskohtumenetluses volitus asja menetlus ‎peatada, kui menetlemine ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud erikorraga kaasnevate erandlike asjaolude tõttu‎. Vastuvõetud seadus näeb ühtlasi ette, et erakorralise või sõjaseisukorra ajal ei kaasata õigusemõistmisse rahvakohtunikke.
 
Muudatustega antakse kohtujuhtidele ka piisavad volitused ja vastutus, et seada kohtuasjadega tegelemise prioriteetsuse järjekord. Kohtu esimees võib õigusemõistmise korrakohaseks toimimiseks muuta kohtute tööjaotusplaani ning kohtu kodukorda. Samuti võimaldatakse kohtuistungeid pidada ka töövälisel ajal.
 
Lisaks antakse muudatustega Riigikohtu üldkogule erakorralise või sõjaseisukorra ajaks pädevus määrata kohtunik tema nõusolekuta ajutiselt teenistusse teise sama astme või madalama astme kohtusse.
 
Eelnõu valmistati ette lähtuvalt Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2022−2023 eesmärgist tagada laiapindne riigikaitse ning suurendada valitsuse ja riigiametite paindlikkust kriisidega toime tulemisel. Erakorralise või sõjaseisukorra aegse kohtupidamise eelnõu koostamine on kokku lepitud ka Vabariigi Valitsuse tööplaanis.