Eesti kohtumenetlus muutub järkjärgult digitaalsemaks
Justiitsminister Lea Danilson-Järgi sõnul võib Eesti olla uhke enda kaasaegse kohtumenetluse üle: „Kohtumenetluste digitaliseerimine on olnud viimastel aastatel meie kohtusüsteemi arengu võtmesõnaks. Paberivaba kohtumenetlus kiirendab kohtuprotsessi ja muudab selle kõikidele menetlusosalistele mugavamaks. Digilahendused võimaldasid meil hoida kohtud avatuna ka läbi koroonakriisi, mistõttu oleme pälvinud teiste riikide positiivset äramärkimist ja tähelepanu.“
Justiitsministri sõnul on rõõmustav, et täna lahendatakse maakohtutes juba üle poole ehk ca 56% tsiviilasjadest paberivabalt ning viimase paari aasta jooksul on paberivaba menetluse osakaal kasvanud ligi 15 protsendipunkti võrra. „Tunnustan ja tänan meie kohtunikke uuendusmeelsuse eest. Kuigi täielikult digitoimikule ülemineku muudatused ei ole veel jõustunud, on paberivaba kohtumenetlus iga aastaga aina enam levinud ja üsna valdavaks kujunenud,“ lausus Danilson-Järg.
Danilson-Järgi sõnul on rõõmustav seegi, et menetlusosalised kasutavad kohtuga suhtlemiseks üha aktiivsemalt avalikku e-toimikut. „Kuna kohtumenetlus on muutunud valdavas osas kirjalikuks, on avalik e-toimik kohtuga suhtlemiseks ühtlasi ka mugavaim viis,“ selgitas justiitsminister.
E-toimik on veebipõhine infosüsteem, mille kaudu saab elektrooniliselt osaleda tsiviil- ja halduskohtumenetluses, kriminaal- ja väärteomenetluses ning jälgida endaga seotud menetluste käiku. E-toimikus saab esitada dokumente kohtule, politseile ja prokuratuurile ning edastada täitemenetluse algatamiseks avaldusi kohtutäiturile. Samuti saab sealtkaudu küsida enda ja teiste inimeste karistusregistri andmeid.
2022. aastal lahendati kirjalikult esimeses astmes 91,2 % tsiviilasjadest ning teises astmes 85,1% asjadest. Haldusasjades lahendati esimeses astmes 85,6% ning teises astmes 93,1% asjadest. Kriminaalmenetlusasju (sh eeluurimis- ja täitmisasjad) lahendati esimeses astmes kirjalikult 42,5% ning teises astmes 82,3 %. Väärteoasju lahendati esimeses astmes 19,3% ning teises astmes 93,1%.
Justiitsministri sõnul toimivad jätkuvalt väga tõhusalt ka meie täiselektroonilised registrid: Tartu Maakohtu registri- ja kinnistusosakonnas algatati kokku 116 887 kinnistamismenetlust, sh avati 4287 esmakinnistamise registriosa. Äriregistris tehti aga 82 916 kandemäärust ning algatati 38 430 järelevalvemenetlust. Maksekäsukiirmenetluse asjades tõuseb 2022. aasta aga esile kui rekordaasta – kokku esitati maakohtutele 51 712 maksekäsu avaldust.
„Nii maksekäsu-, registri- kui ka kinnistusosakonda tuleb samuti tunnustada kõrgete standardite hoidmise eest. Vaatamata sellele, et maksekäsuosakonnas ja registriosakonnas kasvab avalduste arv iga aastaga ning kinnistusosakonna menetlused muutuvad aina keerukamaks, on tööga väga hästi hakkama saadud,“ märkis Danilson-Järg.
Täpsemalt saab 2022. aasta kohtute menetlusstatistikaga saab tutvuda kohtute veebilehel.