Eesti, Läti, Leedu ja Poola esitasid Euroopa Komisjonile tehisaru gigatehase rajamise huviavalduse
Eesti, Läti, Leedu ja Poola esitasid juuni teisel poolel Euroopa Komisjonile ettepaneku piirkonda ühise tehisintellekti (AI) gigatehase rajamiseks.
Loodav eraettevõtete ja teadusasutuste konsortsium plaanib nelja riigi ettevõtete koostöös rajada kõrgjõudlusega AI-arenduskeskuse. Projekti kogumaksumusest jääks lõviosa erainvestorite kanda. Keskuse ametlikuks nimeks saaks Baltic AI GigaFactory.
Ühise huviavalduse tegemise tõukeks sai Euroopa Komisjoni plaan luua kolm kuni viis tehisaru gigatehast, mille kogumaksumus on 20 miljardit eurot. Balti Gigatehas oleks üks sellistest. Algatuse eesmärk on rajada EL-i erinevates piirkondades hädavajalik taristu ja pakkuda tuge uute kvaliteetsete tehisaru lahenduste loomiseks.
Justiits- ja digiminister Liisa Pakosta sõnul on ühise huviavalduse esitamine oluline geopoliitiline otsus, selle heakskiitmine viib aga regionaalse koostöö täiesti uue kvaliteediga tasandile. Projekti õnnestumisel hakatakse arendama sõltumatuid ja usaldusväärseid tehisaru lahendusi, mis arvestavad meie regiooni vajadusi, eripära, kultuuri ja keeli.
„Projekti keskne eesmärk on kohalike keelemudelite arendamine. Eesti keele püsimiseks ja arenguks on oluline, et seadmed mõistaksid ning suhtleksid meiega korrektses eesti keeles,“ rõhutas Pakosta.
Projekti oluline osa on nimelt eesti, läti, leedu ja poola keelte põhiste AI-mudelite väljatöötamine ning seeläbi emakeelse generatiivse tehisintellekti integreerimine haldustööriistadesse.
Tehnilise poole pealt hakkaks Balti gigatehas pakkuma maailmatasemel arvutustaristut ettevõtlusele, tiheneb koostöö ja sünergia piirkonna tehisintellekti keskustega.
Gigatehase täpne asukoht ja taristu paiknemine on veel kaalumisel. Üks võimalik lahendus oleks ka riikideülene hajus mudel. Gigatehase loomiseks peab piirkond pakkuma piisavat elektrivõimsust, 100-protsendilist juurdepääsu rohelisele energiale ning töökindlaid jahutussüsteeme.
Projekti kavandatud eelarve on 3 miljardit eurot. Suurem osa rahastusest eraldataks AI Gigatehase ehitamiseks ja käivitamiseks vajalike kapitalikulude katteks. Huviavalduses on välja toodud, et 65 protsenti koguinvesteeringust peaks tulema erakapitalilt ning 35 protsenti valitsustelt. Eesti puhul tähendab see ligikaudu 30 miljoni euro suurust investeeringut riigieelarvest. Investeering põhineks projektipartnerite, riskikapitalifondide ja teiste finantsinvestorite omakapitali panusel.
Osapooled rõhutavad avalduses, et gigatehas on kavandatud äriliselt tasuvaks – prognoositavad tulud peavad katma tegevuskulud, genereerima rahavooge ning pakkuma erasektori partneritele ja investoritele suurt investeeringutasuvust.
Projekti algfaasis koosneb konsortsium huvi üles näidanud osapooltest, sealhulgas pilveteenuse pakkujatest, juhtivatest tehisintellekti ettevõtetest, teadusasutustest ja tööstusliitudest. Konsortsiumilt oodatakse laienemist ja konsolideerumist, et paremini kajastada turu vajadusi ja kavandatud ettevõtmise ulatust.
Justiits- ja Digiministeeriumi AI ja andmete talituse juhi Ott Velsbergi sõnul on Eesti, Läti, Leedu ja Poola konsortsiumil tugevad eeldused saada heakskiit gigatehase loomiseks ning kujuneda seeläbi Euroopa tehisaru arendamise tugisambaks.
„Eestil on pikaajaline kogemus valdkonnas ja tipptasemel ettevõtted nagu Skeleton Technologies ja Cybernetica, mille baasilt saame pakkuda Euroopa Liidu üleselt usaldusväärse tehisaru arendamiseks ja rakendamiseks vajalikku taristut ja keskkonda,“ ütles Velsberg.
Ettepanekut toetavad juba praegu sellised tehisintellekti sektori ettevõtted nagu Allegro, Beyond.pl, Cloudferro, Greenergy Data Centers, Orange, Silo.AI, Synerise, UAB, Wirtualna Polska. Teadusasutustest on osalemishuvi üles näidanud Cyfronet AGH, Tartu Ülikool, Vilniuse Ülikool, PSNC (Poznańi superarvutite ja võrgustike keskus) ja NASK teaduskeskus.
Tartu Ülikooli teadusarvutuste keskuse ja Eesti teadusarvutuste infrastruktuuri (ETAIS) juht Ivar Koppel ütles, et Tartu Ülikoolil on pikaajaline kogemus arvutustaristu arendamisel.
"Me peame oluliseks osaleda algatuses, millega toetatakse teaduse ja tehnoloogia edasiminekut meie regioonis,” ütles Koppel.
Tema sõnul on keskus andmetöötluse ja tehisintellekti arendamise esirinnas, olles seotud LUMI superarvuti ning kõiki Euroopa Liidu superarvuteid liitva võrgustiku loomisega. „Üks olulisemaid põhjuseid, miks superarvutitega tegeleda, on suurte keelemudelite arendamine. Lisaks suletud lähtekoodiga kommertsmudelitele on vaja ka avatud, lokaalseid ja väikekeelte andmetel treenitud mudeleid. Samuti on vaja võimekust ja digitaristut, et neid mudeleid treenida ning kohapeal tööle panna,” ütles Koppel.
Tartu Ülikooli ja Tallinna Tehnikaülikooli teadlased on eestikeelset keelemudelit arendamas, kasutades selleks nii LUMI superarvuti võimsust kui ka ETAIS-i spetsialistide oskusteavet.
Cybernetica tehnoloogiajuht Arne Ansper sõnas, et eesti keelemudeli arendus lihtsustaks Eesti kultuurimaterjalide kasutamist ilma, et peaks intellektuaalomandit jagama kolmandate osapooltega.
"Eestis on juba täna väga kõrgel tasemel tehisintellekti tehnoloogiline kompetents ja ühendades jõud teiste riikidega, on võimalik kultuuri inimestele lähemale tuua," rääkis Ansper.
