• A
  • +

Eesti teeb ettevalmistusi Euroopa Prokuratuuri töölehakkamiseks

PrintPDF Jaga

19.02.2020. Justiitsminister Raivo Aeg tutvustas täna riigikogule esimesel lugemisel eelnõu, mis annab Euroopa Prokuratuuris (EPPO) töötavatele Eesti prokuröridele nende sõltumatuse tagava õigusliku staatuse ja võimaldab kohtunikel kandideerida Euroopa prokuröri ja delegaatprokuröri ametikohale.

Euroopa prokurör peab olema oma teenistusülesannete täitmisel sõltumatu, mistõttu ei tohi ta kuuluda Eesti prokuröriteenistusse. „Euroopa Liidu finantshuve puudutavad kriminaalmenetlused ei tohi olla mõjutatud liikmesriigi ametkondlikest või poliitilistest huvidest ja eesmärkidest,“ rõhutas justiitsminister Raivo Aeg. „Igas liikmesriigis tegutsev delegaatprokurör töötab küll siseriikliku prokuratuuri juures, kuid EPPO pädevusse kuuluvate kuritegude menetlemisel allub ta üksnes EPPOle.“

Euroopa prokuröri ametiaeg kestab 6 aastat ning seda saab pikendada ainult ühel korral 3 aasta võrra 6-aastase perioodi lõpus. Delegaatprokuröri ametiaeg on 5 aastat ja seda võib korduvalt pikendada.

EPPO koosneb nn kesktasandist, mis asub Luksemburgis ning kohalikust tasandist, mis asub osalevates liikmesriikides. Kesktasandi moodustavad Euroopa peaprokurör ja Euroopa prokurörid, keda on igast osalevast liikmesriigist üks. Kohaliku tasandi moodustavad Euroopa delegaatprokurörid, keda on igast osalevast liikmesriigist vähemalt kaks, kes asuvad oma liikmesriigis ning juhivad seal kriminaalmenetlust ning esindavad süüdistust liikmesriigi kohtus.

Eelnõuga tehakse muudatused ka selleks, et kohtunikul oleks võimalik kandideerida Euroopa prokuröri ja Euroopa delegaatprokuröri ametikohale. Kohtuniku volitused ja teenistussuhe peatuvad, kui kohtunik asub ametisse rahvusvahelise kohtuinstitutsiooni kohtunikuks või sellega samaväärsele ametikohale.

„EPPO loomise eesmärk on tagada Euroopa Liidu finantshuve kahjustavate kuritegude tõhusam menetlus,“ ütles Aeg.

EPPO hakkab uurima Euroopa Liidu toetustega seotud kelmusi ja sellega seonduvaid kuritegusid nagu näiteks välja petetud vahenditega toime pandud rahapesu, keerulisi piiriüleseid käibemaksupettusi ning ELi eelarvet kahjustavaid korruptsioonikuritegusid. „Kuriteoga tekitatud kahju peab seejuures olema üle 10 000 euro. Käibemaksupettuste puhul on EPPO pädevus piiratud raskete piiriüleste juhtumitega ehk nn karussellpettustega, millega tekitatakse kahju üle 10 miljoni euro,“ selgitas minister.

Praeguseks on Euroopa Prokuratuuriga ametlikult liitunud 22 liikmesriiki. EPPO-s ei osale Ungari, Poola ja Rootsi. Samuti ei osale Iirimaa ja Taani.

Kava järgi alustab EPPO tööga selle aasta lõpus.

Viimati uuendatud: 20.02.2020 - 10:50