• A
  • +

Eesti tegi eelmisel aastal mitu olulist sammu vägivalla vähendamiseks

PrintPDF Jaga

Justiitsminister Andres Anvelt ütles riigikogule kriminaalpoliitika arengusuundade täitmist tutvustades, et eelmisel aastal astus riik mitmeid olulisi samme vägivalla vähendamiseks, näiteks võeti vastu seadusemuudatus, millega perevägivald muutub karmimalt karistatavaks. Vähenesid ka perevägivallaga seotud tapmised.

Justiitsminister tõi oma kõnes välja vägivallakuritegude, eelkõige tapmiste arvu langemise eelmisel aastal. Tapmiste tagajärjel suri eelmisel aastal 40 inimest, aasta varem sai vägivalla tagajärjel surma 52 inimest, kuid Euroopa keskmiseni on veel hulk maad minna.

„Tähelepanuväärne on see, et loetud päevad enne vabariigi aastapäeva saame tõdeda, et iseseisvas Eestis – nii enne 1940. aastat kui pärast 1991. aastat – pole tapmiste arv kunagi olnud madalaimal tasemel. Tapmiste arvu vähenemine pakkuski mulluses kriminaalstatistikas kindlasti kõige rohkem rahulolu. Arvude taha vaadates näeme, et tapmiste arv vähenes eelkõige peresiseste juhtumite arvel: kui 2013. aastal oli perevägivallatapmisi 19, siis mullu 10,“ rõhutas Anvelt.

Perevägivallateemast rääkides, märkis minister lisaks karistusõiguse muudatuste vastuvõtmisele, millega perevägivald eraldi kuriteoks ja lapse juures vägivalla toimepanemine raskendavaks asjaoluks muutus, ära ka naistevastase ja perevägivalla tõkestamise konventsiooni ehk Istanbuli konventsiooni, mille ta eelmise aasta lõpus allkirjastas.

„Meie riigile polnud see ainult sümboolne allkiri, vaid riigi kohustus võidelda perevägivallaga struktuurselt, nii läbi seadusandluse kui ka täitevvõimu koostoime, abistada kannatanuid, muuta suhtumist vägivalda ühiskonnas ja selle ohvritesse. Palju tööd on veel ees, kuid olen veendunud, et sellele valdkonnale pühendumine vähendab vägivalda mitte ainult kodudes, vaid palju laiemalt,“ rääkis Anvelt.

Vägivalla kõrval on kriminaalpoliitika arengusuundades palju tähelepanu pühendatud alaealiste kuritegevuse ennetamisele ja korduvkuritegevuse vähendamisele.

Alaealiste kuritegevuse ennetamises on ministri sõnul samuti olnud väga edukas aasta. Toetati peresid, omavalitsusi, noorteorganisatsioone ja erikoole. Aga tehti ka viimased ettevalmistusi, et lükata käima intensiivne pereprogramm, mille kaudu aidatakse kõige keerulisemaid alaealisi kurjategijaid ja nende peresid.

„Teiste riikide kogemus näitab, et selline mitmemõõtmeline pereteraapia annab paremaid tulemusi kui justiitssüsteemis seni kasutatud sotsiaalprogrammid. Olen kindel, et tänu sellele saame hoida hulga noori eemal kinnistest asutustest ja vähendada kogu alaealiste kuritegevust,“ ütles Anvelt.

Anvelt tõi välja ka Tartu avavangla, mis saab valmis juba mõne kuu pärast ja vanglast vabanenute tugiteenuste arendamise, et leevendada elukoha puudumise probleemi ja toetada tööturule naasmist.

Oma kõnes andis justiitsminister ülevaate kuritegevuse olukorrast riigis – registreeritud kuritegudest, ohvriks langemisest teatamisest, geograafilisest jaotusest jne.

Justiitsministri kõnet saab täispikkuses lugeda ministeeriumi kodulehel.

Lisaks andis Anvelt riigikogule ülevaate uuest vägivalla ennetamise strateegiast, mis on saadetud ka järgmise nädala neljapäevasele valitsuse istungile.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50