Eesti tervitas Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsust Putini ja Lvova-Belova vahistamise osas
Eesti justiitsminister Lea Danilson-Järg avaldas 20. märtsil Londonis aset leidnud justiitsministrite kohtumisel peetud sõnavõtus toetust Rahvusvahelise Kriminaalkohtu otsusele vahistada Venemaa president Vladimir Putin ja laste õiguste volinik Maria Lvova-Belova. Ühtlasi rõhutas minister, et Venemaa juhtkonna teiste sõja- ja agressioonikuritegude eest vastutusele võtmisega tuleb samuti kiiresti edasi liikuda.
„Vahistamise otsus andis rahvusvahelisele üldsusele selge signaali, et Ukrainas toime pandud sõjakuritegude eest vastutamisest pole pääsu isegi Venemaa juhtkonnal. Samas on selge, et vahistamise otsusest kohtus süüdimõistmiseni on veel pikk tee minna. Seetõttu on mul hea meel, et nii paljud riigid, Eestis nende hulgas, avaldasid oma sõnavõttudes valimisolekut Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööd täiendavalt nii rahaliselt kui ka muul moel toetada,“ rääkis justiitsminister Lea Danilson-Järg kohtumist kommenteerides.
Justiitsministri sõnul siiski Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevusest ainuüksi ei piisa ning vaja on luua ka eritribunal. „Rooma Statuudi järgi ei ole agressioonikuriteod Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuses. Seetõttu rõhutasid paljud riigid vajadust luua ÜRO ning Ukraina koostöös eritribunal, mis oleks praegu kõige kiirem, tõhusam ja legitiimsem võimalus agressorriigi juhtkonna vastutusele võtmiseks. Eritribunal ja Rahvusvaheline Kriminaalkohtus peaksid tegema tihedat koostööd tõendite kogumisel ja uurimisel, et toetada teineteist süüdlaste vastutusele võtmisel. Tuleviku vaates on kindlasti vajalik astuda samme ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu pädevuste laiendamiseks,“ sõnas justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Justiitsminister toonitas kohtumisel peetud sõnavõtus, et Venemaa juhtkonna isiklik puutumatus agressioonikuriteo toimepanemise eest oleks vastuvõetamatu. „Venemaa alustatud sõda Ukrainas on suurim rahvusvaheline kuritegu ning kõigi teiste Ukrainas toime pandud sõjakuritegude algpõhjuseks. Selleks, et inimesed ei kaotaks usku õigusriiki ja demokraatiasse, vajame kiireid lahendusi Venemaa juhtkonna vastutusele võtmiseks Ukraina territooriumi okupeerimise ja agressioonikuriteo toimepanemise eest,“ ütles Eesti justiitsminister.
Justiitsminister Lea Danilson-Järg teatas ühtlasi, et Eesti on valmis panustama eritribunali loomisesse, kuid jätkab endiselt ka Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tegevuse toetamist. „Rahvusvahelise Kriminaalkohtu töösse panustavad praegu kolm Eestist lähetatud eksperti. Samuti on Eesti algatanud Ukrainas toime pandud rahvusvaheliste kuritegude uurimiseks siseriiklikke menetlusi, et koguda tõendeid ja võtta ütlusi. Eesti jätkab täiendava abi pakkumise võimaluste otsimist, et Rahvusvahelise Kriminaalkohtu tööle igakülgselt kaasa aidata,“ kinnitas Eesti justiitsminister.