Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Eesti toetab sideandmete säilitamise teemal EL ühist lähenemist

11.03.2021. Justiitsminister Maris Lauri osales täna videosilla teel Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel, kus arutati sideandmete säilitamise teemal ning Eesti seisukoht on, et see küsimus vajab EL ühist lähenemist.

11.03.2021. Justiitsminister Maris Lauri osales täna videosilla teel Euroopa Liidu justiitsministrite kohtumisel, kus arutati sideandmete säilitamise teemal ning Eesti seisukoht on, et see küsimus vajab EL ühist lähenemist.

„Eesti on alati pidanud sideandmete kasutamist kuritegevuse vastu võitlemisel vajalikuks. Eriti just küberkuritegude, aga ka muude sidevahendite abil toime pandud kuritegude puhul on andmed olulise tähtsusega. Ilma vajalike andmeteta oleks paljude kuritegude avastamine ning uurimine ülimalt keerukas kui mitte võimatu,“ ütles justiitsminister Maris Lauri.

„Euroopa Liidu õigusakt annaks liikmesriikidele selged suunised, mida oodatakse ning mida on võimalik reguleerida. Selline lahendus aitaks palju kaasa piiriülese kuritegevuse vastu võitlemisel ning tõhustaks liikmesriikide vahelist koostööd. Enamus liikmesriike leiab, et arutelude jätkamine võimalike lahenduste leidmiseks EL tasandil on vajalik,“ lisas minister.

Euroopa Liidu Kohus on teinud mitu otsust, kus ütleb, et sideandmete säilitamine kõikide isikute kõikide sideseansside kohta ei ole kooskõlas EL Põhiõiguste hartaga. „Paraku ei ole need lahendid toonud meile piisavat selgust, kuidas edasi käituda ning oma õigusnorme muuta. Need lahendid ja nende sisu, samuti seisukohad on kohati vastuolulised, ajas muutunud ning seisukohtade rakendamine praktikas on seotud mitmete vastamata küsimustega. Ka hetkel on EL kohtu menetluses sel teemal mitmeid erinevaid kohtuasju, mistõttu lõplikku selgust sideandmete säilitamise ja kasutamise võimaluste tuleviku osas täna ei ole,“ nentis Lauri.

Novembris 2018 esitas EL Kohtule eelotsuse taotluse sideandmete säilitamise kohta ka Eesti riigikohus. Taotlus puudutas sideandmete kasutamist kriminaalmenetluses ning prokuratuuri rolli lubade andmisel. Euroopa Kohus tegi otsuse 2. märtsil ning selle lahendi valguses tuleb vaadata üle ka Eestis kehtiv õiguslik regulatsioon.

Hetkel toimuvad reformid, sh tulevase e-privaatsuse määruse üle peavad Euroopa Liidu kohtus olevate asjadega arvestama ning sideandmete säilitamise võimaluse tagama liikmesriikidele ka edaspidi, võttes ühtlasi arvesse põhiõiguste kaitset.

Lisaks arutleti kohtumisel Euroopa Liidu põhiõiguste harta rakendamise teemal ning anti ülevaade Euroopa prokuratuuri tööle hakkamise hetkeseisust.