• A
  • +

Eesti toetab tugeva Euroopa Prokuratuuri loomist

PrintPDF Jaga

14.10.2016 Justiitsminister Urmas Reinsalu avaldas täna Euroopa Liidu justiits- ja siseküsimuste nõukogul Luksemburgis toetust Euroopa Prokuratuuri (EPPO) loomisele, mis hakkab uurima Euroopa Liidu finantshuve kahjustavaid kuritegusid. Samuti andis minister kolleegidele üle kirja, mis puudutab kommunismikuritegude uurimist.

„Tõhusa Euroopa Prokuratuuri asutamine on võimalik üksnes liikmesriikide ühehäälse otsuse alusel ja see peab olema tugev institutsioon,“ ütles kohtumisel justiitsminister Urmas Reinsalu. Ministri hinnangul on EPPO asutamisel ka väga oluline hinnata põhjalikult prokuratuuri asutamisega kaasnevaid kulusid, et vältida olukorda, kus EPPO toimimisega kaasnevad kulud oleksid ebaproportsionaalselt kõrged. 

„Eesti seisukoht on ka see, et tulevikus tasub kindlasti kaaluda Euroopa Prokuratuuri pädevuse laiendamise võimalust ka teistele piiriülestele rasketele kuritegudele. Kutsume Euroopa Liitu üles analüüsima ja hindama liikmesriikide karistuõiguse ühtlustamise vajadust ja võimalikkust näiteks inimsusevastaste kuritegude osas,“ märkis minister.  

Euroopa Prokuratuuri tahetakse luua põhjusel, et Euroopa Komisjoni hinnangul ei ole mitmed liikmesriigid kuigi edukad EL finantshuve kahjustavate pettuste menetlemisel. Sellest tulenevalt esitas komisjon 2013. aastal määruse eelnõu Euroopa Prokuratuuri asutamise kohta. EPPO eesmärgiks on tõhustada EL eelarvet mõjutavate raskete majanduskuritegude menetlemist. Eelnõu kohaselt juhtiks selliste kuritegude kohtueelset menetlust Euroopa Prokuratuur. 

Lisaks arutasid ministrid ka Euroopa Komisjon 2012. aasta suvel esitatud direktiivi eelnõu, millega soovitakse tõhustada EL finantshuvide kaitset kriminaalõiguslike vahenditega.

Lisaks andis justiitsminister Urmas Reinsalu kohtumisel üle kirja ja raporti võimalike edasiste sammude kohta kommunismikuritegude uurimiseks asutuse loomiseks. Kiri anti riikide esindajatele, kes tegid 23. augustil 2015 Tallinnas Molotovi-Ribbentropi aastapäeval sellesisulise ühisavalduse. Avaldusele kirjutasid toona alla Eesti, Läti, Leedu, Bulgaaria, Tšehhi Vabariik, Ungari, Gruusia, Poola ja Slovakkia justiitsministrid.

„On väga tähtis astuda kommunismikuritegude uurimiseks konkreetseid samme, mistõttu loodan, et kolleegid teistest riikidest, kes selliste kuritegude tagajärjel kannatasid, annavad oma sisendi meie ettepanekutele, kuidas selles küsimuses edasi minna,“ rõhutas Reinsalu.

Viimati uuendatud: 20.10.2019 - 01:50