• A
  • +

EL justiitsministrid: kriminaalkoostöö nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine

PrintPDF Jaga

19.07.2019 Justiitsminister Raivo Aeg osales mitteametlikul justiits- ja siseministrite kohtumisel Helsingis, kus peamiste teemadena arutati justiitsküsimuste tulevikku – õigusriigi põhimõtte tugevdamist ning koostööd kriminaalasjades, eeskätt alternatiivkaristuste osas.

Eesistujariik Soome kutsub liikmesriike üles kaasa mõtlema ja leidma viise, kuidas õigusriigi põhimõtet Euroopa Liidus tugevdada. „Õigusriiklus, mis eeldab muuhulgas põhiõiguste kaitset ja kohtute sõltumatust, on üks aluseid, millele Euroopa Liit on rajatud. Seega on selge, et õigusriigi põhimõtet on vaja edendada mitte ainult riiklikul, vaid ka Euroopa Liidu tasandil, et tagada kõikide inimeste õiguste tõhus kaitse. Tänasel kohtumisel arutasime kolleegidega, kuidas justiitsministrid saavad kaasa aidata õigusriigi põhimõtte tugevdamisele justiitsvaldkonnas Euroopa Liidus,“ märkis justiitsminister Raivo Aeg.

Lisaks arutasid ministrid justiitskoostöö tulevikku kriminaalasjades. Kriminaalkoostöö nurgakiviks on kohtuotsuste vastastikune tunnustamine, mistõttu tuleb keskenduda vastastikuse tunnustamise takistuste, näiteks vangistustingimused ja vanglate ülerahvastatus, kõrvaldamisele.

„Arutasime põhjalikult alternatiivkaristuse rolli liikmesriikide kriminaalpoliitikas. Ka Eestis on alternatiivkaristustel, teisisõnu väljaspool vanglat kantavatel karistustel, oluline roll. Kuna alternatiivkaristuste laiem teadvustamine ja kasutuselevõtt on üks meie kriminaalpoliitilistest prioriteetidest, on igati tervitatav samasuunaline tegevus ka Euroopa Liidu poolt,“ ütles justiitsminister.

Raivo Aeg lisas, et paranema peab ka riikidevaheline suhtlus ja infovahetus, näiteks peaks olema karistuse kandmise üleandmise taotluse esitanud riigil õigus saada informatsiooni asja menetlemise käigu kohta. „Euroopa tasandil on tehtud pikaaegselt tööd selle nimel, et kasvaks vastastikune usaldus õigussüsteemide vastu. Küll aga on selge, et nii nagu täna on vanglatingimused liikmesriigiti väga erinevad, on erinev ka alternatiivkaristuste kohaldamine, mis omakorda pärsib usalduse tekkimist süsteemide vastu. Seega peavad liikmesriigid saama kindluse, et piisavad kontrollimeetmed õigusrikkujate üle on tagatud ja et need oleksid järgitavad ka väljaantavas riigis,“ ütles Aeg.

Ühtlasi arutasid justiitsministrid koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega, et tagada Euroopa Liidu kodanikele ja ettevõtjatele õiguskindlus ning ligipääs kohtumõistmisele kolmandates riikides. „Peame vajalikuks, et võimalikult paljud kolmandad riigid liituksid Haagi konverentsi erinevate konventsioonidega. Ühtlasi on oluline, et liituvates riikides on olemas garantiid, mis tagaksid kõikide osapoolte tasakaalustatud kaitse,“ rõhutas Raivo Aeg.

18.-19. juulil Helsingis toimunud mitteametlik Euroopa Liidu justiits- ja siseasjade nõukogu kohtumine oli esimene valdkondlik kohtumine, mille Soome eesistujana korraldas. Järgmine justiits- ja siseministrite kohtumine toimub 7.-8. oktoobril Luksemburgis.

Viimati uuendatud: 20.07.2019 - 04:50