• A
  • +

ELi justiitsministrid leppisid kokku vara piiriülese arestimise ja konfiskeerimise tõhusamates reeglites

PrintPDF Jaga

8.12.2017. Täna Brüsselis toimuval ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogul leppisid justiitsministrid kokku, et  kiirem ja efektiivsem piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise süsteem nõuab selgemaid otsekohalduvaid reegleid.

„Kuritegeliku vara varjamisel on kurjategijad varmad kõiki Euroopa Liidu põhivabadusi ja Euroopa Liidu piirüleses koostöös leiduvad auke ära kasutama. Täna ei ole piiriülene varade arestimine ja konfiskeerimine Euroopa Liidus kuigi laialdaselt kasutusel – liikmesriikide seadusandlus on selles valdkonnas liialt erinev ja koostöölepete täitmine ebaühtlane,“ ütles justiitsminister Urmas Reinsalu.

„Ühtne lähenemine konfiskeerimisotsuste tunnustamisele ja rakendamisele aitab kindlasti paremini tagada, et kurjategijad ei pääseks oma illegaalset vara ühest liikmesriigist teise tõstes õigusmõistmise eest,“ lisas Reinsalu. „Kuritegeliku vara konfiskeerimine on oluline tagamaks, et kuritegevus ei ole kurjategija jaoks tulus, kuid lisaks sellele takistab konfiskeerimine ka ebaseaduslike varade imbumist legaalsesse majandusse kuritegelikul teel saadud vara arvel uute kuritegude, sealhulgas terrorismi rahastamist. Seda aitab peatada vaid kiire ja tõhus töö arestimis- või konfiskeerimisotsuste tunnustamisel ja täitmisel.“

Eesti võttis ELi nõukogu eesistujana varade arestimise ja konfiskeerimise vastastikkuse tunnustamise eelnõu menetlemisel eesmärgiks eesistumise lõpuks jõuda ühtse lähenemisviisini, et järgmine eesistuja Bulgaaria saaks alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Eelnõu menetlemise üks põhimõttelisemaid küsimusi oli õigusakti vormi valik - kas uus õigusakt peaks olema määrus või direktiiv. Kuigi enamus riike tõdesid, et tõhusamate arestimise ja konfiskeerimise süsteemi loomine nõuab ühtsemaid ja selgemaid reegleid, kartsid mitmed riigid, et otsekohalduva EL õigusakti ehk määruse kasutamine osutub praktikute jaoks keeruliseks. 

"Senine praktika näitab, et EL õiguse ülevõtmine ja rakendamine võib olla puudulik või võtavad riigid normid üle puudulikult," tõdes justiitsminister. "Samas me peame meeles pidama, et me ei tohi luua olukordi, kus kurjategijatel on võimalik karistamatult tegutseda. Ma olen väga rahul, et jõudsime kokkuleppele just määruse osas, sest see annab võimaluse oluliselt parandada piiriülese varade arestimise ja konfiskeerimise reeglid," kinnitas Reinsalu.  

Kriminaalmenetluse alases ELi koostöös oleks tegemist esimese määrusega. Määrus hakkab reguleerima üksnes liikmesriikide omavahelise koostöö reegleid ja otsuste vastastikkust tunnustamist, kuid ei ühtlusta riigisiseseid õigusnorme vara arestimise ega konfiskeerimise valdkonnas, st ei reguleeri näiteks seda, mis alustel ja kellelt tuleks vara konfiskeerida jmt.

Pärast ühtse lähenemisviisi heakskiitmist ELi justiits- ja siseküsimuste nõukogus algavad triloogid ehk läbirääkimised Euroopa parlamendi ja komisjoniga, mida jätkavad jaanuarist eesistumist alustavad bulgaarlased.
 

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50