ELi justiitsministrid rääkisid inimeste kohtueelsest kinnipidamisest
8.10.2021. Justiitsminister Maris Lauri osales Luksemburgis toimuval ELi justiitsministrite kohtumisel, kus teemadeks oli inimeste kohtueelne kinnipidamine liikmesriikides, ELi lapse õiguste strateegia ja Euroopa Prokuratuuri töö.
„Euroopa Komisjon on väljendanud muret selle üle, et liikmesriikides on inimeste kohtueelse kinnipidamise ehk vahistamise tingimused väga erinevad ning samuti on suur vahe selles, kui palju on ühes või teises riigis vahistatute osakaal. Eesti on teinud viimastel aastatel olulisi muudatusi, et näiteks kohtu kontroll vahistamiste üle oleks tugevam. Korraga ei saa vahistamise luba anda kauemaks kui kaheks kuuks ning alaealiste puhul peab vahistamiseks olema eriti mõjuv põhjus. Seetõttu on ka vahistatute arv Eestis olnud pidevas langustrendis,“ rääkis justiitsminister Maris Lauri.
„Täiendavate seadusandlike algatustega väljatulemist ELi tasandil ei pea me vajalikuks, kuid peame oluliseks, et vanglates ei tohi toimuda põhiõiguste rikkumisi. Eriti tuleb tähelepanu pöörata ülerahvastatuse ning hügieeninõuete rikkumiste kõrvaldamisele. Loodame, et ka teised liikmesriigid pingutavad selle nimel, et kohtueelse kinnipidamise puhul oleks inimestele seatud tingimused võimalikult sarnased,“ lisas justiitsminister.
Teise teemana räägiti kohtumisel ELi lapse õiguste strateegia järeldustest, mille üheks eesmärgiks on tagada lapsesõbralik õigusemõistmine ehk kohtusüsteem peab kaitsma laste õiguseid ja vajadusi, olgu lapsed kuriteo ohvrid, tunnistajad, kahtlusalused või kuriteo toimepanemises süüdistatavad, tsiviil-, kriminaal- või halduskohtumenetluste osalised. „Meie jaoks on oluline, et lapsed tunneksid ennast menetluses osaledes turvaliselt ning oleme teinud mitmeid pingutusi, et see Eestis nii oleks. Oleme koolitanud lastega kokku puutuvaid spetsialiste ning avanud veebilehe lapsesõbralikmenetlus.just.ee, kust leiab enda jaoks olulist infot nii menetluses osalev laps, tema vanemad kui ka spetsialistid,“ ütles minister Lauri.
Viimase teemana anti ülevaade Euroopa Prokuratuuri tööst. EPPO pädevusse kuulub ELi finantshuve kahjustavate kuritegude kohtueelse menetluse juhtimine ja süüdistuse esitamine liikmesriikide kohtutes. Alates 2021. juuni algusest, kui EPPO tööd alustas, on ELi üleselt algatatud juba ligikaudu 300 menetlust. EPPO-s osaleb hetkel 22 liikmesriiki.