Enamik liiklusrikkujatest peab oma karistust õiglaseks
12.03.2018 Justiitsministeeriumi tellitud liiklusküsitlusest selgus, et liiklusrikkumiste eest peaks karistuse määramine lähtuma esmajoones rikkumise korduvusest, konkreetse teo ohtlikkusest ja rikkumise määrast. Sobivaimaks meetmeteks peeti rahatrahvi, aga ka suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursuseid.
Viimase viie aasta jooksul oli politsei korduvalt peatanud 39%, ühel korral 33% ja mitte kordagi 27% vastanutest. Valdavalt oli peatamise põhjuseks operatsioon „Kõik puhuvad“. Peatamist rikkumise tõttu märkis 106 sõidukijuhti, kellest ligi kolmveerand sai rahatrahvi ja neljandik suulise hoiatuse. Valdav enamik rikkujaid nõustus, et määratud karistus aitab ära hoida uusi sarnaseid rikkumisi, kusjuures seda märkisid kõik suulise hoiatusega karistatud.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul pole suurt osa küsitlusele vastanud sõidukijuhtidest mitme aasta jooksul kordagi kontrollitud, ehkki joobekontrollide suhtarvult on Eesti viimastel aastatel olnud Euroopa tipus. „See kinnitab, et kui autojuht silmahakkavatest rikkumistest hoidub, on alkoholi tarvitanud sõidukijuhi tabamise tõenäosus väike. Seega on joobes juhtimise vähendamiseks realistlikum kasutada ennetavaid meetmeid, näiteks alkoholiprobleemidega inimeste välja selgitamine ja nende suunamine nõustamisele või ravile, alkolukkude kasutamine jmt,“ ütles Ahven.
Kergemate rikkumiste (nt telefoniga rääkimine, mõõdukas kiiruseületamine) ennetamiseks peeti sagedamini sobivaks rahatrahvi, suulist hoiatust ja liikluskäitumise kursusele suunamist. Joobes juhtimise ennetamiseks peeti sobivaimaks juhiloa äravõtmist, sellele järgnesid rahatrahv ja autole alkoluku paigaldamine.
Karistuse määramisel tuleks vastanute arvates esmajoones lähtuda rikkumise korduvusest (78%), konkreetse teo ohtlikkusest (56%), rikkumise määrast (54%), rikkumise põhjusest (32%) ja rikkuja sissetulekust (25%).
Veebiküsitluse viis läbi Norstat Eesti AS ning sellele vastas 1000 sõidukijuhti, kes olid viimase aasta jooksul sõidukit juhtinud. Küsitluse eesmärgiks oli saada ülevaade sõidukijuhtide kokkupuudetest politseiga ning arvamustest liiklusrikkumiste ennetamiseks sobivate vahendite kohta.