• A
  • +

Euroopa Liidu riigid peavad vajalikuks vahetada teavet kolmandate riikide kodanike karistuste kohta

PrintPDF Jaga

8.12.2017. Täna leppisid ELi justiitsministrid kokku ühtses lähenemisviisis, et Euroopa karistusinfosüsteemi (ECRIS) kaudu hakatakse vahetama ka kolmandate riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele Euroopas määratud karistuste andmed. See tagab, et kurjategijail ei oleks võimalik ühest riigist teise kolides või erinevaid passe esitades varasemaid karistusi varjata. 

„Viis aastat tagasi alustasid kõik Euroopa Liidu riigid üksteisega karistusandmete vahetamist. Nii vähendasime oluliselt kurjategijate võimalust oma varasemaid tegusid piiri taga varjata. Kuid tegemist oli vaid andmetega liikmesriikide kodanike varasemate karistuste kohta. Praeguseks on selgeks saanud, et turvalisuse tagamiseks on vaja infot kõigi isikute kohta, nende kodakondsusest sõltumata. Euroopa karistusinfosüsteemi tuleb lisada info ka kolmandate riikide kodanike varasemate karistuste kohta,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu. „Täna saavutasime olulise kokkuleppe, et teha Euroopa turvalisemaks. Saame edasise töö uhkusega järgmisele ELi eesistujale üle anda,“ lisas Reinsalu.

Euroopa karistusregistri infosüsteem loodi 2012. aastal ning see võimaldab vahetada andmeid isikute varasemate karistuste kohta. Karistusandmed on oluline teave isiku tausta kontrollimiseks. Info varasemate karistuste kohta võib olla tähtis lüli kuritegude lahendamisel ja uue karistuse mõistmisel, aga näiteks ka lastega töötava isiku tausta kontrollimisel.

Eesti tegi ECRISe kaudu eelmisel aastal 386 ja 2015. aastal 207 päringut teistele ELi liikmesriikidele. Eestile on aga Eesti kodanike suhtes tehtud eelmisel aastal 3200 päringut ja 2015. aastal 2800 päringut, enamus päringuid on tehtud Soomest, Saksamaalt, Ühendkuningriikidest ja Rootsist.

Kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute puhul on sageli suureks probleemiks isiku identiteedi tuvastamine. Näiteks võib isiku nime kirjutada mitmel moel, passiandmed ei pruugi olla usaldusväärsed ning sünnikuupäev võib olla väljamõeldud. See võimaldab varjata oma tausta. Seetõttu leppisid ministrid kokku, et tsentraliseeritud süsteemi lisatakse ka sõrmejäljed, mis on kõrge usaldusväärsusega viis isiku identifitseerimiseks ning võimaldab ka kiiret automaatset otsingut.

Tänane ECRIS töötab detsentraliseeritud põhimõttel, kus iga liikmesriik hoiab oma kodanike karistusandmeid oma süsteemis. Kuivõrd kolmandate riikide kodanikel ja kodakondsuseta isikutel ELi kodakondsust pole, saab praegu nende karistatuse kohta infot koguda vaid kõigisse 28 liikmesriiki päringu saatmisega. Selline süsteem on aeganõudev ja ebaefektiivne ning seda võimalust kasutatakse harva. ELi justiitsministrid leppisid kokku tsentraliseeritud kolmandate riikide kodanike ja kodakondsuseta isikute karistusandmeid sisaldava süsteemi loomises. Uus süsteem võimaldaks saada kiiresti kätte info selle kohta, millisel liikmesriigil on isiku kohta lisainformatsiooni.

Lisaks liikmesriikide asutustele on ECRIS oluline töökeskkond ka Eurojustile, Europolile ja Eesti eesistumise ajal loodud Euroopa Prokuratuurile.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50