• A
  • +

Euroopa õigusloome juhid ja eksperdid: parem õigusloome aitab taastada usaldust juhtimise vastu

PrintPDF Jaga

28.06.2017. Esmaspäevast kolmapäevani, 26.–28. juunini kogunesid Tallinnas ELi liikmesriikide ja institutsioonide parema õigusloome juhid, et vahetada mõtteid ja parimaid praktikaid teaduspõhise, kaasava, ülereguleerimist vältiva ja lihtsalt arusaadava õigusloome ehk parema õigusloome (ingl better regulation) teemadel. 

Täna külastavad õigusloomeeksperdid Eestit kui digitaalset ühiskonda tutvustavat e-Estonia showroom'i. Kuidas kasutada e-lahendusi õigusloome lihtsustamiseks, kaasamise korraldamiseks ja kuidas moodsaid tehnoloogiapõhiseid teenuseid reguleerida, seda arutati algava ELi nõukogu eesistumise raames korraldatud traditsioonilisel parema õigusloome ekspertide konverentsil.  

Konverentsi avasõnades ütles justiitsminister Urmas Reinsalu, et poliitikuid peetakse tihtipeale õigusloome segajateks – kellekski, kes tuleb oma nägemuse ja plaanidega ning ei pea kaasamist ega teaduspõhisust millekski. „Olen püüdnud selle uskumuse vastu võidelda. 2015. aastal algatasin õigusloome mahu vähendamise kava, mis takistaks kiirustades tehtud või ebavajalikku õigusloomet,“ ütles justiitsminister Reinsalu. „Teaduslikel faktidel ja kaasamisel põhinev õigusloome aitab muu hulgas suurendada usaldust valitsuse ja riigi vastu ning see on terav teema, millega tegeletakse täna ka Euroopa Liidu juhtimise tasandil.“

Inimeste usalduse taastamine ja võitmine oli läbiv teema ka teiste  konverentsi avaettekannete puhul. Konverentsil esinesid Euroopa Komisjoni esimese aseesimehe kabinetiülem Ben Smulders, HEC Paris äriülikooli ja New Yorgi ülikooli õigusteadlane Alberto Alemanno ning idufirma Funderbeam asutaja ja tegevjuht Kaidi Ruusalepp. Ben Smulders käsitles tõenduspõhise poliitikakujundamise kohta kaasaegses ühiskonnas ja leidis, et selle roll on olulisem kui kunagi varem. Alberto Alemanno hinnangul on ELi tulevikku silmas pidades määrav inimeste senisest parem ja võrdsem kaasatus otsuste tegemisse. Kaidi Ruusalepp tõstatas oma ettekandes muu hulgas ka küsimuse regulatsioonide detailsusest ajal, mil tehnoloogia kiire areng muudab tuleviku etteaimamatuks.

Konverentsil võeti fookusesse kolm põhiteemat, mida töötubades arutati. Esimene töötuba, mille arutelusid juhtis majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi bürokraatia vähendamise rakkerühma juht Margus Sarapuu, arutles võimaluste üle, kuidas e-lahenduste abil õigusloomet lihtsustada. Põhjalikumat käsitlust leidis Eesti x-Tee, mis ühendab andmed ja teenused väga erinevatest valdkondadest ning tänu millele on võimalik säästa märkimisväärne kogus paberit ja aega. Palju küsimusi tekitas arutelu usaldusest – kui palju tahavad kodanikud, et valitsus nende tegevuse kohta teaks ja andmeid salvestaks.  Järelduste esitlusel toodi välja, et ELis on erinevaid e-teenuseid, kuid uueks väljakutseks on andmete liikumine liikmesriikide vahel.

Teine töötuba, mille arutelu juhtisid kaasamisekspert Hille Hinsberg ja kogukondliku e-otsustamise platvormi citizenOS.com juht Margo Loor, arutles selle üle, kuidas e-lahenduste abil kaasamist korraldada. Kaasamise töötoas jõuti järeldusele, et pelgalt e-lahenduste kasutusele võtmine ei ole piisav õigusloome parendamiseks. Selleks et kodanike kaasamine oleks kasulik, tuleb e-lahendusi kasutada targalt, kombineerides neid erinevate osalusviisidega.

Kolmas töötuba jagas arvamusi ja kogemusi moodsate tehnoloogiapõhiste  kokkuleppevedude reguleerimisel, näiteks mis puutub ettevõtteid Uber või Taxify. Töötube juhtisid Tartu Ülikooli õigusteaduskonna dotsent ja advokaadibüroo Sorainen partner Carri Ginter ning advokaadibüroo Sorainen vanemkonsultant Mihkel Miidla. Selles töötoas osalenud jõudsid järeldusele, et kuigi sõidujagamise reguleerimisega seonduvad riskid, siis äppi-põhised lahendused suurendavad klientide rahulolu, soodustavad konkurentsi ja maandavad riske. Võtmeteguriks on siinjuures andmete vaba ja efektiivne kasutamine. Muu hulgas jäi töögrupi aruteludest kõlama mõte, et sõidujagamine suurendab sotsiaalset kaasatust ka laiemas tähenduses.

Parema õigusloome konverents on traditsiooniks saanud parema õigusloome direktorite võrgustiku kohtumine, mida korraldatakse juba üle viieteistkümne aasta ning mille kokku kutsujaks on ELi nõukogu eesistuja, seekord 1. juulil eesistumist üle võttev Eesti. Kohtumisel osalevad ELi liikmesriikide ja institutsioonide ning OECD parema õigusloome juhid, kelle kujundada on peamised parema õigusloome poliitikate suunad. Kokku on Tallinnas ligikaudu 90 osalejat.

Viimati uuendatud: 08.11.2018 - 01:50