• A
  • +

Finantssektori rikkumiste eest võib tulevikus saada märksa suuremaid trahve

PrintPDF Jaga

10.10.2019. Valitsus kiitis heaks seaduseelnõu, millega tekib võimalus kohaldada peamiselt finantssektori ja andmekaitse vallas toime pandud rikkumiste eest senisest oluliselt kõrgemaid rahatrahve. 

„Ennekõike on suuremad trahvid mõeldud just finantsteenuste sektoris tegutsejatele – näiteks krediidiasutused, kes ei täida pangandussektori olulisi nõudeid või ei rakenda rahapesuvastaseid kontrollmeetmeid,“ selgitas justiitsminister Raivo Aeg.

Rikkumise toimepanijale on võimalik tulevikus määrata rahatrahv kuni 20 miljonit eurot või kuni kolmekordse kasu ulatuses, mis teeniti väärteoga. Juriidilisele isikule on võimalik määrata trahvi ka kuni 15% tema käibest. Nõue kehtestada teatud sektorites väärtegude eest senisest kõrgemad rahatrahvi ülemmäärad tuleb Euroopa Liidu õigusest. Eelnõuga nähakse ette õiguslik raamistik suurema ülemmääraga rahatrahvide kehtestamiseks. Konkreetsed väärteokoosseisud ja karistused pannakse paika eraldi eelnõuga.

Samal ajal pikendatakse rahatrahvi vabatahtliku tasumise tähtaega 15 päevalt 45-le. „Tahame, et rahatrahvide tasumiseks oleks inimesel mõistlik tähtaeg. Praegu ei pruugi palgapäev jääda trahvi tasumise tähtaja sisse ning selle tasumine võib seetõttu olla raskendatud või võimatu. See tähendab, et rahatrahv võib olla vajalik täitmisele pöörata, millega kaasnevad omakorda täiendavad kulud ja see pole mõistlik,“ rääkis Aeg.

Samuti on eelnõuga kavas soosida senisest enam rahatrahvi ositi tasumise võimalust, mis on ka praegu olemas, kuid sellest ei pruugi kõik menetlusalused teadlikud olla ja seetõttu ei osata sellele kiirmenetluses ka tähelepanu pöörata. Edaspidi peab asutus (nt politsei- ja piirvalveamet, finantsinspektsioon, andmekaitseinspektsioon) inimest trahvi tegemisel sellest võimalusest teavitama.

Väärteokaristuste karmistamisega seoses tõstetakse eelnõus samuti juriidilisele isikule kuriteo eest ette nähtud rahalise karistuse ülemmäära 16 000 000 eurolt 40 000 000 euroni. Loobutakse põhimõttest, et käibe põhjal arvutatud rahaline karistus ei tohi olla suurem seaduses fikseeritud ülemmäärast.
 
Samu muudatusi kavandati riigikogu eelmise koosseisu ajal, kuid need langesid riigikogu koosseisu lõppemise tõttu menetlusest välja.
 

Viimati uuendatud: 11.10.2019 - 01:50