Skip to content
Allikas: Justiitsministeerium

Iga kümnes kuritegu registreeriti mullu liikluses

Lõviosa liikluskuritegudest moodustasid mullu mootorsõiduki joobes juhtimised. Nendele järgnesid süstemaatilised juhtimisõiguseta sõidukijuhtimised, selgub justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse ülevaatest. 

Liikluskuritegusid registreeriti kokku 2948 ehk 2% vähem kui eelnenud aastal. Neist 82% olid sõiduki joobes juhtimised ning 14% süstemaatilised juhtimisõiguseta sõitmised.

Liiklusnõuete rikkumisest põhjustatud raskete liiklusõnnetuste arv jäi võrreldes 2021. aastaga samale tasemele. Kui 2021. aastal oli selliseid kuritegusid 97, siis möödunud aastal oli neid 100.

Joobes sõidukijuhtimise kuritegudest 2429 juhul olid juhid alkoholijoobes, 263 juhul aga narkojoobes. 

Kui politsei liiklusjärelevalve maht vähenes aastaga 12%, siis joobekontrollide koguarv suurenes 17%. Aasta jooksul tehtud reididel, kus kõik peatatud juhid pidid alkomeetrisse puhuma, suurenes kontrollitud juhtide arv 27%. Kontrollitud juhtide arvu suurenemisest hoolimata pole joobes tabatud juhtide arv kasvanud.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõuniku Krister Tüllineni sõnul märkavad teised liiklejad kriminaalses joobes juhte paremini kui n-ö kergemaid rikkujaid. „Seetõttu sõltub raskete rikkujate tabamine politseioperatsioonide mahust vähem kui kergemate liiklusrikkujate tabamine – neist annavad inimesed politseile teada,“ ütles Krister Tüllinen.

Transpordiameti andmetel toimus möödunud aastal 1699 inimkannatanuga liiklusõnnetust, seda on 8% enam kui varasemal aastal. Nendest õnnetustest 134 olid joobes mootorsõidukijuhi osalusel, mida on 19% enam kui aasta varem.

Liiklusõnnetustes hukkus mullu 50 inimest ehk viis inimest vähem kui aasta varem. Liiklusõnnetustes sai vigastada 1919 inimest, neist 166 said viga joobes juhi osalusel.

Esimest korda joobes juhtimiselt tabatud rikkujatest jäävad ligi pooled juhid kohtulikult karistamata ning nende suhtes lõpetatakse menetlus otstarbekusest – seda juhul, kui nad on nõus karistuse asemel täitma kohustusi, mis aitavad uut joobes juhtimist ennetada. „Üks selline kohustus on igapäevase alkoholi tarbimise vähendamine ja madalal tasemel hoidmine, mida kontrollitakse vereproovist alkoholi biomarkerite analüüsi abil. Lisaks tuleb enamikul süüdlastest läbida liiklusohutusprogramm ja käia alkoholitarvitamise häire hindamisel. Kohustuste eduka täitmise korral jääb inimene karistamata, kuid nende rikkumisel kriminaalmenetlus uuendatakse ja süüasi jõuab siiski kohtusse,“ selgitas justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika nõunik Krister Tüllinen.

Seega saadetakse kohtusse ja mõistetakse süüdi vaid osa kõigist joobes juhtimise kuriteo toimepanijatest. Lühiajalise reaalse vangistusega karistatakse praktikas vaid neid, kes on korduvalt pannud toime samasuguse kuriteo.

2022. aastal mõisteti joobes juhtimise kuriteos süüdi 1370 inimest, otstarbekusest lõpetati menetlus 857 inimese suhtes.

Tutvu 2022. aasta liikluskuritegude ülevaatega justiitsministeeriumi kodulehel.