Intellektuaalne omand ja selle kaitsmine on muutumas argimureks
Seminari eestvedaja, Eesti intellektuaalse omandi õiguse reformimise töögruppi juhtiva Tartu Ülikooli dotsent PhD Aleksei Kelli sõnul on intellektuaalse omandi kaitse muutumas järjest aktuaalsemaks, kuna inimestel tekib üha uusi võimalusi oma loovuse kanaliseerimiseks ning pidevalt täienevad ka võimalused selle levitamiseks. „Tänapäeval, kus tavalisel inimesel on võimalik luua populaarseks osutuv tarkvara või heliteos ning ta saab seda peale loomist praktiliselt kohe ka globaalselt levitama asuda, jäävad tihtipeale juriidilised nüansid tahaplaanile. Looming, millel on omanik vajab ka selle omandi kaitset ning see on praktikas tihti sama oluline, kui looming ise, mistõttu tuleb sellele mõelda varases staadiumis,“ lausus Kelli.
„Eesti soovib käia intellektuaalse omandi kaitsel kõrvuti teiste innovaatiliste riikidega, kus intellektuaalse omandi paindlik kaitse on saanud majanduse vedavaks mootoriks. Leian, et tehnoloogia areng, loovus ja innovatsioon on valdkonnad, mida intellektuaalomandi õigus saab kas piirata või soodustada. Usun, et tulevikus annab just Eesti kaasajastatud intellektuaalomandi õigus tõhusat tuge meie majanduse arengule,“ sõnas Kelli.
Eestis alustas aasta tagasi tööd intellektuaalse reformi töögrupp, mis jõudis veebruaris esimeste reaalsete sammudeni eelnõu loomisel, nimelt saadeti huvigruppidele arvamuse andmiseks autoriõiguse ja tööstusomandi seadustiku eelnõud.
„Aprillis sai töögrupp hinnalise võimaluse kohtuda rahvusvaheliselt tunnustatud autoriõiguse eksperdi Jane Ginsburgiga ning vaadata temaga koos üle esimene versioon valminud autoriõiguse eelnõust. Tehnoloogia areneb tihtipeale kiiremini kui seadus ning seetõttu peab seadust uuendades püüdma ennustada, kuidas tehnika areng loomeinimeste õigusi võib mõjutama hakata. Selles osas olid väliseksperdi tähelepanekud hindamatuks materjaliks,“ sõnas Kelli.
„Tarbijate harjumused erinevate tehnoloogiliste lahenduste kasutamisel on viimaste aastate jooksul palju muutunud ja sellega seoses ka tehnoloogia areng, internet ja digitaalsed võimalused andmete salvestamisel, levitamisel ja tarbimisel on tinginud vajaduse kujundada autoriõigus palju tehnoloogianeutraalsemaks,“ vahendas töögrupi juht.
Käesolevaks hetkeks on töögrupp oma tegevusega jõudnud faasi, kus hakatakse hindama esialgseid valminud eelnõusid ja küsitakse valminud materjalile tagasisidet erinevate huvigruppide käest.
Töögrupp alustas tööd 2012. aasta aprillis ning intellektuaalomandi seadustiku lõpliku tekstini plaanitakse jõuda 2014. aasta septembriks.
Intellektuaalse omandi kodifitseerimine toimub Euroopa Sotsiaalfondist rahastatava Inimressursi arendamise rakenduskava prioriteetse suuna (5) „Suurem haldusvõimekus“ programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames.
Intellektuaalse omandi õiguse reformi areng on internetis jälgitav aadressil https://ajaveeb.just.ee/intellektuaalneomand/