Jälituslubade arv vähenes aastaga mõnevõrra

Justiitsministeeriumi 2022. aasta kuritegevuse statistikast selgub, et kohus ja prokuratuur andsid mullu jälituslube 496 inimese suhtes.

Jälitustoiminguteks anti kokku 1228 uut luba ehk 10% vähem kui aasta varem. Neist 684 andis prokuratuur, 544 luba väljastas kohus.

Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul kasutatakse jälitustoimingud vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude tõkestamiseks. „Kõige enam tehakse neid raskete või suure kahjuga kuritegude puhul ehk organiseeritud narkokuritegevuse, rahapesu ja suuremahuliste maksukuritegude, korruptsiooni ning kuritegelike ühenduste tegevuse uurimisel,“ ütles Andri Ahven.

Uusi jälitustoimikuid avati mullu 161 ehk 3% vähem kui aasta varem. Lõviosa neist avati kuritegude uurimiseks, mõned ka välisriikide taotlusel.

Kõige enam uusi lube jälitustoiminguteks anti varjatud jälgimiseks ja telefoni pealtkuulamiseks. Varjatud jälgimiseks anti mullu 819 luba ehk 120 võrra rohkem kui aasta varem. Telefoni pealtkuulamiseks anti aga 526 luba, nende arv suurenes aastaga 15 võrra.

Tabel: jälitustoiminguteks antud uute lubade arv aastatel 2020–2022. Üks luba võib hõlmata mitut toimingut, tabel ei kajasta lubade pikendamisi.

Tutvu 2022. aasta jälitustegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi veebilehel.