Jälituslubade arv vähenes aastaga mõnevõrra
Jälitustoiminguteks anti kokku 1228 uut luba ehk 10% vähem kui aasta varem. Neist 684 andis prokuratuur, 544 luba väljastas kohus.
Justiitsministeeriumi analüüsitalituse nõuniku Andri Ahvena sõnul kasutatakse jälitustoimingud vaid teatud hulga kõige keerulisemate kuritegude tõkestamiseks. „Kõige enam tehakse neid raskete või suure kahjuga kuritegude puhul ehk organiseeritud narkokuritegevuse, rahapesu ja suuremahuliste maksukuritegude, korruptsiooni ning kuritegelike ühenduste tegevuse uurimisel,“ ütles Andri Ahven.
Uusi jälitustoimikuid avati mullu 161 ehk 3% vähem kui aasta varem. Lõviosa neist avati kuritegude uurimiseks, mõned ka välisriikide taotlusel.
Kõige enam uusi lube jälitustoiminguteks anti varjatud jälgimiseks ja telefoni pealtkuulamiseks. Varjatud jälgimiseks anti mullu 819 luba ehk 120 võrra rohkem kui aasta varem. Telefoni pealtkuulamiseks anti aga 526 luba, nende arv suurenes aastaga 15 võrra.
2020 2021 2022 Varjatud jälgimine 1050 699 819 Telefoni pealtkuulamine 539 511 526 Muu teabe salajane pealtkuulamine või -vaatamine 531 379 501 Varjatud sisenemine 395 326 450 Asja varjatud läbivaatus ja asendamine 283 154 350 Võrdlusmaterjali varjatud kogumine 188 73 197 Kuriteo matkimine 132 33 86 Politseiagendi kasutamine 25 7 37 Postisaadetise varjatud läbivaatus 13 1 17 Lubade arv 1756 1360 1228Tabel: jälitustoiminguteks antud uute lubade arv aastatel 2020–2022. Üks luba võib hõlmata mitut toimingut, tabel ei kajasta lubade pikendamisi.
Tutvu 2022. aasta jälitustegevuse ülevaatega justiitsministeeriumi veebilehel.