Jälituslubade arv vähenes eelmisel aastal 4% võrra
Justiitsministeerium tutvustas täna riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonile eelmise aasta jälitustegevuse statistikat. Kokku väljastasid prokuratuur ja kohus eelmisel aastal 2726 jälitusluba, mis on 4% vähem kui 2013. aastal, kui väljastati 2828 jälitusluba.
„Jälituslubade arvu juures tuleb silmas pidada, et see ei näita isikute hulka, kelle suhtes on jälitustoiminguid tehtud. Ühe isiku suhtes võib olla välja antud eriliigilisi jälitustoimingu lubasid, samuti saab jälitustoimingu luba pikendada. Samas võib ühe jälitustoimingu loaga lubada toiminguid mitme isiku suhtes,“ selgitas justiitsminister Urmas Reinsalu.
Minister lisas, et jälitustoiminguid kasutatakse umbes 2% kriminaalasjade puhul, mis kuuluvad n.ö raskemate ja keerukamate kuritegude kataloogi. „Selleks, et organiseeritud ja raske peitkuritegevuse vastane võitlus oleks tõhus, on jälitustoimingutel kahtlemata suur roll. Samas on isikute põhiõiguste riivet arvestades oluline, et neid toiminguid tehakse täpse regulatsiooni alusel ning toimib ka kontrolli- ja järelevalvesüsteem,“ rõhutas Reinsalu.
Jälituslube taotleti eelmisel aastal 496-s kriminaalasjas, mis on 9% vähem kui 2013. aastal. Enim kasutatakse jälitustoiminguid narkootikumidega seotud kriminaalasjade puhul. Telefoni pealtkuulamiseks antud lubade arv vähenes 2014. aastal 11%. Aastaga andis kohus 928 telefoni pealtkuulamise luba. Muude pealtkuulamiste või -vaatamiste arv langes aastaga 12%.
Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni esimehe Ken-Marti Vaheri hinnangul oli 2014. aastal jälituslubadega seonduva osas kõik loogiline ja õigusriigile kohane. „Jälitustoimingud on olulised selleks, et eelkõige tõkestada raskeid organiseeritud kuritegusid ja peitkuritegusid,“ ütles Ken-Marti Vaher. „See võimekus peab õigusriigis olema tugev ja tagatud ka tõhusa järelevalvega ning selles suunas on Eesti riik ka jõudsalt astunud.“
2014. aastal teavitasid jälitusasutused jälitustoimingutest 3282 isikut. Prokuratuur andis aasta jooksul 1500 luba jälitustoimingust teavitamise edasilükkamiseks. Kohus andis aastaga kaks luba kokku 2 isiku teavitamise edasi lükkamiseks.
Jälitustoiminguid võivad teha politsei- ja piirivalveamet, kaitsepolitseiamet, maksu- ja tolliamet, sõjaväepolitsei ning justiitsministeeriumi vanglate osakond ja vangla. Jälituslubasid saavad anda kohus ja prokuratuur.
Eelmise aasta jälitusstatistika aruandega on võimalik tutvuda kriminaalpoliitika veebis.